/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/12/08/6155027t1h4023.jpg)
Türgist koduteel olev parvlaev Leiger jõudis reede õhtuks Eesti vetesse.
Interaktiivne kaart: Leiger jõudis Eesti vetesse (35)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laeva Eestisse saabumisel tuleb esmalt läbi viia tolliprotseduurid ning ühtlasi kontrollitakse suursaarte ja mandri sadamate rampide sobivust laevaga.
Laeva esimene sihtkoht Eestis on Kuivastu sadam Muhumaal, kus laupäeval kell 6-10 teostatakse tolliprotseduurid ja proovitakse rampi.
Kell 10.30-11.30 on laev Virtsus, kust suundub omakorda Hiiumaale Heltermaa sadamasse, kus proovib rampi umbes kell 13-14. Heltermaalt liigub Leiger edasi Rohukülla, teatas Tallinna Sadam.
Laupäeva õhtul suundub laev Tallinnasse. Tallinnas paigaldatakse laevale erinevaid köögi ja kaupluse sisutus, wifi-seadmed ja muu selline. Tallinnas täiendatakse ka laeva infograafikat, toimuvad õppused ning läbitakse veeteede ameti ja teiste ametkondade kontrollid.
Laeva ristimine toimub 19. detsembril kell 14 Tallinna Vanasadamas.
Rohuküla-Heltermaa liinile asub laev eeldatavasti vahetult enne jõule.
Tõll jõuab Eestisse uue aasta alguses
Poolas Remontowa laevatehases antakse peagi TS Laevadele üle parvlaev Tõll. «Praegu valmistatakse dokumente ette ja võetakse märkusi maha. Tõllu Eestisse jõudmise täpset aega ei saa me praegu veel öelda, aga uue aasta alguses on laev kindlasti Eestis kohal,» ütles TS Laevade juht Kaido Padar Postimehele.
/nginx/o/2016/12/08/6154807t1h618f.jpg)
Leiger jõudis 8. detsembri hommikul Läänemerele
Leiger läbis 8. detsembri öösel Kieli kanali ja jõudis täna hommikul Läänemerele.
Kui Leigri teekond on kulgenud algusest peale konarlikult ja laev on pidanud tegema tormide tõttu erinevates sadamates arvukalt peatusi, siis sellel nädalal on laeva teekond kulgenud oluliselt kiiremini.
Leiger lahkus Prantsusmaalt Bresti sadamast 5. detsembril ning jõudis 7. detsembri õhtuks juba oma järgmisse sihtpunkti Saksamaa Elbe jõe suudmes asuvasse Brunsbütteli sadamasse.
Brunsbüttelis peatus Leiger mõned tunnid kai ääres ja asus seejärel taas teele, läbides 8. detsembri hommikuks Kieli kanali.
Leiger kohtus Elbe jõe suudmes Saaremaa ja Muhumaaga
Leiger möödus Elbe jõe suudmes varem Eestis sõitnud parvlaevadest Saaremaa ja Muhumaa.
/nginx/o/2016/12/07/6154255t1hbb0b.jpg)
Mandri ja Lääne-Eesti suursaarte vahel liigelnud Saaremaa ja Muhumaa sõidavad nüüd Cuxhaveni–Brunsbütteli liinil. Laevad on Saksamaal saanud uued nimed, Muhumaa kannab nüüd nime Grete ja Saaremaa nimi on Anna-Marie.
Leigri kapten loobus Biskaia lahe otse ületamisest
1. detsembril jõudis Leiger Biskaia lahe äärde. Esialgu kaalus kapten Hanno Naaber Biskaia lahte otse ületada, kuid loobus siiski sellest mõttest. Biskaia laht oli Leigri teekonna kõige ohtlikum lõik.
«Biskaia lahte päris otse Finisterrest Inglise kanalisse me ületama ei hakanud, kuna kui oleksime planeeritud kiiruses kaotanud kasvõi pool sõlme, ei oleks me enne ilmaolude halvenemist Inglise kanalit niikuinii jõudnud läbida. Ja parvlaevaga praegusel aastaajal otse Biskaiat ületada ei ole kindlasti riski väärt,» sõnas Leigri kapten Hanno Naaber 2. detsembril.
/nginx/o/2016/12/06/6150437t1hc5d1.jpg)
«Leiger võttis peale Finisterret kursi läände, kus mahedas rannikuvees seilasime ligikaudu 140 miili, kuni saime võtta sobiva kursi La Rochelle'i suunas. Kui oleks pidanud ilmaga midagi valesti minema, siis Biskaia idarannikul on varjusadamaid piisavalt.»
Naaber märkis, et Prantsusmaa rannikule jõudes tekkis küll väike tõrge idatuule tekitatud lainega, aga nagu prognoositud oli, andis see üsna pea järele. «Saime sõitu normaaltingimustel jätkata. Südaöö paiku jõuame Bresti, kus tuleb kahjuks mõnda aega jälle oodata ilmaolude paranemist edasisõiduks,» ütles Naaber laupäeval Postimehele.
Miks oleks Biskaia laht liigne risk olnud?
Leigeri kapten on Postimehele selgitanud, et kuna laeva veealune korpus algab alles pärast gondelkäitureid, ei jõua laine vööri õigel ajal üles tõsta ja vööriosa sukeldub laineharja. See aga põhjustab laevakerele ohtlikku koormust.
Leiger kanti 28. novembril Eesti laevakinnistusraamatusse, mis tähendab, et laeval on õigus kanda Eesti lippu. Leigri kodusadam on Heltermaa sadam Hiiumaal.
Leigri senine teekond
5. novembril Türgist Sefine laevatehasest Eesti poole teele asunud Leiger jõudis oma esimesse peatuspunkti, Messinasse 9. novembril. Messinast lahkus Leiger 13. novembril ja võttis kursi Sardiinia peale. Ilmaolud sundisid laeva Sardiinia külje alla tormivarju, Leiger sai teekonda jätkata 15. novembril. 17. novembril jõudis laev Hispaaniasse Velenciasse, kust jätkati teekonda 18. novembril. 20. novembril jõudis laev Gibraltarile. Sealt võttis Leiger suuna Lissabonile, kuid 24. novembril keeras laev otsa ümber ning suundus Portugali Portimao sadamasse. Portimaost sai Leiger 25. novembril siiski lahkuda ja 27. novembril jõudis parvlaev Vigosse. 1. detsembril kella 13 paiku väljus laev Vigost, 2. detsembril võttis Leiger kursi La Rochelle'i suunas. 3. detsembri südaööks jõudis Leiger Bresti. Brestist asus Leiger Brunsbütteli poole teele esmaspäeval, 5. detsembril.
/nginx/o/2016/12/01/6132233t1hd5cd.jpg)
Miks Leigri signaal aeg-ajalt kaob?
Leigri signaal kaob aeg-ajalt laevaliiklust reaalajas jälgivast veebirakendusest Marinetraffic.com. Lehekülg küll näitab Leigri asukohta, kuid juures on märge, et viimane signaal saabus laevalt mitu tundi tagasi.
TS Laevade kapten-projektijuht Guldar Kivro selgitas, et laeva signaali kadumine Marinetrafficu lehelt ei anna põhjust muretsemiseks ja see ei tähenda üldjuhul, et laevaga oleks midagi juhtunud.
«Marinetraffic.com lehel on lepingud erinevate signaali vastuvõtjate ja edastajatega. Eraisikud saavad teha Marinetrafficuga lepingu ja edastada läbi interneti laevalt tulevat signaali. Laevalt tuleb signaal ülikõrgsagedusalal sagedusel VHF 162,025 MHz ja 162,975 Mhz kanalil 88. VHFi tööraadius on piiratud ja kui läheduses ei ole ühtegi vastuvõtjat, siis ei saagi signaal Marinetrafficusse tulla. Pidevalt on Marinetrafficu veebirakenduses näha vaid need laevad, kelle signaali edastatakse läbi satelliidi. See teenus on tasuline,» selgitas Kivro Postimehele.
/nginx/o/2016/11/06/6041767t1h7c54.jpg)
TS Laevad võttis 4. novembri õhtul Türgi laevatehaselt Sefine ametlikult laeva vastu. Leiger varustati kütuse, vee ja toiduainetega ning toimusid vajalikud õppused.
Veeteede ameti inspektor leidis Türgi laevatehases Leigrit kontrollides 21 viga. 3. ja 4. novembril viis amet laeval läbi meresõiduohutuse alase auditi ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse (ISMC) väljastamiseks ning kinnitas laeva vastavuse kehtivatele nõuetele.