/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2160303t1h050a.jpg)
Eesti idapiiri väljaehitamisest neljapäeval valitsuses ülevaate teinud siseminister Hanno Pevkuri sõnul on puhastamata veel vaid 10 kilomeetrit piiririba.
Eesti-Vene kontrolljoonel on puhastamata veel 10 kilomeetrit piiririba (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi ehitada Eesti ja Vene vaheline piiritaristu välja Eesti 100. sünnipäeva-aasta lõpuks. Mõistagi on suur osa tegevustest veel pooleli või ees, kuid kõik osapooled annavad endast parima, et piir soovitud tähtajaks valmiks,» ütles Pevkur. «Oluline on üle korrata, et meil saab olema maismaapiiril korralik tähistus ja tipptasemel elektrooniline valve, Peipsi järvistul ning Narva jõel kõik vajalik veepiiri märgistamiseks, ehk meie soov on rajada Euroopa ja miks mitte maailma kaasaegseim piir,» lisas minister.
Käesoleval aastal on suures osas tegeletud idapiiri projekteerimise ning väljaehitamise ettevalmistustöödega ja alustatud ehitustööde esimese etapiga. Selle käigus on välja ehitatud Eesti, Läti ja Venemaa piiri kolmikpunkt Võrumaal Misso valda Pedetsi jõe kaldale ning idapiirile on paigaldatud 23 piiriposti. Narva jõe kaldal ja väikesaartel on maastikul eeltähistatud 144 piiriposti asukohad. Veel selle aasta jooksul alustatakse piirile hoiatusmärkide paigaldamist.
Piiririba puhastamine on valdavalt lõpetatud, puhastamata on veel vaid üle 10 kilomeetrit piiririba. Üheks tõrgete peamiseks põhjuseks on olnud viimase kahe aasta soe talv, mis oluliselt aeglustas piiririba puhastustöid. Samuti kulus planeeritust kauem aega maade võõrandamisega seonduvad probleemide lahendamisele.
Pevkuri sõnul on selle aasta jooksul ära tehtud väga palju tööd, mille lõpptulemust näeb alles aasta või kahe pärast: alustades Narva veehoidla ja Peipsi järvistu piirirežiimi alale ujuvmärkide soetamise hankest ning lõpetades 135 kilomeetrisele maismaapiirile seire- ja valvesüsteemi projekteerimise ning valve korraldamise infosüsteemi KILP arendamisega.
«Kui keegi arvab, et piiri väljaehitamine on üksnes piiripostide paigaldamine, siis toon veel ühe näite, mis kirjeldab ilmekalt tööde ulatust – kuna piirile jääb ka üks tehisjärv, siis ehitustööde käigus paisjärv puhastatakse ja renoveeritakse järve tamm, mis parandab kohalikku keskkonnaseisundit oluliselt,» lausus siseminister Pevkur.