Valitsus kiitis heaks roolijoodikute karistusi karmistava eelnõu (4)

Senine regulatsioon ei ole olnud uute liiklusalaste kuritegude ärahoidmisel piisavalt efektiivne ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist.

Eelnõuga soovitakse tagada suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam reageering.

Eelnõu kohaselt on edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest karistuse kohustuslikuks osaks vähemalt osaliselt reaalne vangistus. Samuti võetakse tulevikus korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud inimeselt juhiluba ära, alternatiivset karistust enam ei pakuta.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et leida igale purjus juhile just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks ära hoida uusi rikkumisi. See tähendab, et püütakse inimesi toetada, aidata leida viisi, kuidas alkoholiga piiri pidada ning sõltuvusest vabaneda. Selleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiuasutustega.

Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus ka selle eest, kui sõidukijuht tarvitab pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse aga justiitsministeeriumi kinnitusel vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – keegi sai raskelt viga või hukkus. 

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest, mis moodustas viiendiku kõigist hukkunutest.

Eestis tabatakse aastas ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Samas suudab politsei järelevalve käigus tabada siiski vaid väikese osa rikkujatest. Arvestuslikult liikleb Eestimaa teedel iga päev kuni 4000 alkoholi- või narkojoobes sõidukijuhti.