Süstlavahetuse ümber möllavad kired (1)

Linnaosavanem lubas probleemi saja päevaga lahendada. Lubadus on täidetud selles mõttes, et Erika tänaval korrusmajade vahel süstlavahetust enam ei toimu. Paraku vahetatakse süstlaid ajutiselt linnaosavalitsuse koridoris, sest punkti kolimisega Paldiski mnt 36a hoonesse ei nõustunud sealses piirkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Kohalikud elanikud ja ettevõtjad vaidlustasid süstlavahetuspunkti kolimise kohtus. Nad taotlesid ka esialgset õiguskaitset süstlavahetuse kolimise peatamiseks, kuid seda kohus neile ei andnud. Kaljulaid teatas omalt poolt, et enne kohtuotsuse jõustumist süstlavahetust Paldiski maanteele kolima ei hakata. Kohtuistung on 17. novembril.

Tervise Arengu Instituut (TAI) tutvustas oktoobri alguses linnale uuringut, kus oli esile toodud süstlavahetuspunktide vajadus Tallinnas. Uuringule viidates keeldus TAI rahastamast süstlavahetust Paldiski maanteel, sest seal polevat selleks vajadust.

Kohalikku kogukonda esindav advokaadibüroo Lextal advokaat Rainer Ratnik avaldas oktoobri lõpus Postimehe veebis arvamusartikli, kus leiab TAI uuringule tuginedes, et elanike kaebus süstlavahetuspunkti avamise vastu võib olla põhjendatud. Kaljulaid vastas sellele omapoolse arvamusartikliga, mis ajas Pelgulinna elanikel harja punaseks.

Samad inimesed, kelle eestkõneleja on Lars-Erik Hion ja kes algatasid keskkonnas petitsioon.ee süstlavahetusvastase petitsiooni, võtsid ette Kaljulaidi artikli ning esitasid põhjaliku analüüsi selle kohta, millised linnaosavanema väited on lihtsalt eksitavad, mis aga lausvale. Kaljulaid ütles eile Postimehele, et kuna otsuse langetab siiski kohus, ei näe ta põhjust meedia vahendusel vaielda.

Raimond Kaljulaidi seisukohad vs Pelgulinna elanike hinnangud nendele

1. «Mul ei ole soovi hakata Lextali advokaadi Rainer Ratnikuga vaidlema teemal, kas Paldiski maanteele tekkima pidanud süstlavahetuspunkti vahetute naabrite kohtusse pöördumine oli õige või vale samm. Küll aga tahan lugupeetud advokaati, kes ilmselt ei ole ennast piisavalt hästi asjaoludega kurssi viinud, mõnes asjas parandada.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et ei soovi vaielda selle üle, kas kohtusse pöördumine oli õige või vale (lõigud 1–2)

Hinnang: Eksitab lugejat.

Selgitus: Üks linna peamisi väiteid kohtuvaidluses on, et kaebajatel ei ole õigust kohtusse pöörduda. Artikli lõpus heidab ta kaebajatele ikka ette, et nad palkasid advokaadi ja pöördusid kohtusse (lõik 15).

2. «Seda, et inimesed kohtusse pöördusid, ei saa neile pahaks panna. See on nende ja kõigi teiste kodanike õigus. Tõsi küll, mitmed süstlavahetusevastase liikumise häälekad eestkõnelejad kuulusid konkureerivate erakondade ridadesse, aga ka see on kodanikuvabaduse ilming.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab läbivalt, et tema vastaspooleks on «süstlavahetuse vastased».

Hinnang: Ebaõige. Pahatahtlik stigmatiseerimine.

Kohtusse pöördunud inimesed ei vaidle vastu mitte süstlavahetuse korraldamisele, vaid selle korraldamisele konkreetses asukohas lasteasutuste läheduses ja piirkonnas, kus seda ei ole sobilik ega vajalik korraldada.

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et «süstlavahetuse vastaste» eeskõnelejad on mitmete konkureerivate erakondade esindajad.

Hinnang: Eksitab lugejat. Oluline vastuolu.

Selgitus: Esiteks on süstlavahetuse teemal sõna võtnud valdavalt mittepoliitilised jõud. Teiseks on RK võtnud kritiseerida riiklikku uimastipoliitikat, tehes sellest ise poliitilise teema (lõik 16). Enamgi veel, RK seisukoht on vastuoluline – ta põhjendab Erika tänavalt süstlavahetuse väljakolimist poliitilise agendaga ajaloost, et seda on juba soovinud tema eelkäijad (lõik 7).

3. «Naabritest on võimalik inimlikult aru saada, sest ei süstlavahetuspunkti, varjupaika ega ka ühtegi teist sotsiaalse kallakuga asutust ei saa linnas avada, ilma et naabrid pahaseks ei saaks ega protesteerima hakkaks. Linnas ei ole sellist kohta, kus ei ela inimesi, ei ole lähedal maju, ei liigu lapsi jne.»

Hinnang: Eksitab lugejat.

Selgitus: Süstlavahetuse petitsioonile vastusena märkis RK, et põhiliseks kaalumisargumendiks oli Erika tn elanike rahu ja elanike arv piirkonnas. Kuivõrd Paldiski mnt piirkonnas oli väidetavalt vähem elanikke, pidas RK otsust õigeks (vt Põhja-Tallinna vanema vastus petitsioonile 21.06.2016). Vastusest petitsioonile nähtub, et linnaosavalitsus tegelikult seda ei kaalunud, kas Paldiski mnt 36a asukohas lasteasutusi asub.

Hinnang: Demagoogia.

Kaebajad ei ole kunagi väitnud, et süstlavahetus peaks asuma kohas, kus ei ole maju lähedal. Kaebajad on öelnud, et süstlavahetus peab asuma lasteasutustest eemal, kohas, kus see teenusena on vajalik, ning kohas, kus on võimalik tagada naabruskonnale teenuse osutamise turvalisus.

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et Tallinnas ei ole sellist kohta, kus ei ela inimesi, ei ole lähedal maju, ei liigu lapsi jne.

Hinnang: Eksitab lugejat.

Selgitus: Põhja-Tallinnas on piirkondi, mis on lasteasutuste mõjualadest väljaspool. Nendest mõjualadest jäävad välja alternatiivsete asukohtadena väidetavalt kaalutud (vt vastus petitsioonile lk 5): Paljassaare tee 17, 31, 40 ning Paldiski mnt 50a ja 52 (Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku asukohas).

4. «Samas on selge, et senised kohtulahendid andsid antud kaasuses õiguse linnale ja õiguslikke takistusi punkti avamisele praegu ei ole. Üsna mage lugu, et advokaat, kellel töövõitu saavutada ei õnnestunud, asub apelleerima emotsioonidele, hoolides mitte eriti faktidest ja loogikast.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et on kaks kohtulahendit, mis on andnud linnale õiguse.

Hinnang: Sihipärane eksitamine.

Selgitus: Kohus on lahendanud esialgse õiguskaitse taotluseid. Asjas ei ole otsust teinud isegi veel esimene kohtuaste. Asja arutatakse esimeses kohtuastmes ning ei ole toimunud isegi veel istungit kaebuse lahendamise arutamiseks.

5. «Süstlavahetust Paldiski maanteele praeguse seisuga ei pruugi tulla, kuna sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluv Tervise Arengu Instituut (TAI) keeldus rahastamast MTÜd AIDSi Tugikeskus, kes oli valmis seal süstlavahetusteenust osutama hakkama. Paraku tähendaks see antud juhul, et linnaosa jääb täiesti ilma statsionaarsest süstlavahetuspunktist. Sellepärast pöördusingi [tervise- ja töö]minister Jevgeni Ossinovski poole. Kui meie pakutud lahendus isegi ajutise asukohana ei sobi, siis kuidas teha nii, et süstlad tänavale ei satu?»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et TAI otsuse tõttu jäi linn ilma süstlavahetuspunktist.

Hinnang: Ebaõige.

Selgitus: TAI ei olnud uues asukohas nõus süstlavahetust rahastama, sest Erika tänavalt süstlavahetuse ärakolimisega vähenes selle külastatavus 80 protsenti. See tähendab, et Erika tänavalt süstlavahetuse äraviimine võttis linnaelanikelt sisuliselt juba ära süstlavahetuse. Kui Erika tänavalt ei oleks süstlavahetust ära kolitud, siis ei oleks TAI pidanud ka rahastust lõpetama (Vt TAI pressiteade 12.10.2016).

Hinnang: RK küsimus «Kui meie pakutud lahendus isegi ajutise asukohana ei sobi, siis kuidas teha nii, et süstlad tänavale ei satu?» on väga oluline, retooriline küsimus. Sellele retoorilisele küsimusele saab vastata.

Selgitus: TAI on avalikkusele teatanud, et Erika tänavalt süstlavahetuse ärakolimisega vähenes süstalde toomine süstlavahetusse 80 protsenti.

Seega saab süstalde tänavale sattumist vältida Erika tänaval süstlavahetuse uuesti avamisega – siis need 80 protsenti süstaldest saavad jõuda tänava asemel jälle süstlavahetusse.

TAI pressiteade 12.10.2016: «Näeme, mida läbimõtlemata kolimine on teinud – teenuse üleviimine Erika tänavalt Niinesse on toonud kasutajate hulga vähenemise ligi 80 protsenti,» märkis [TAI nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona] Kurbatova.

6. «Rainer Ratnik väidab, et Erika tänaval olles asus punkt õiges kohas. Sellega ei saa nõustuda. Punkt asus elumajas, suurte elumajade sisehoovis, rääkimata sellest, et kõrvalmajas asus erivajadustega lastele mõeldud kool. Just vale asukoht oligi paljude korrakaitsega seotud probleemide põhjuseks.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et Ratniku hinnang, et Erika tänaval oli õige koht, ei ole õige. RK väidab, et Erika tänavalt punkti ärakolimise põhjuseks oli see, et ka Erika asukoha läheduses asub kool ning seal on elumajad.

Hinnang: Ebaõige ja eksitav väide.

Selgitus: Vastuses petitsioonile ei ole põhjuseks toodud, et Erika tänavalt koliti süstlavahetus välja lasteasutuse tõttu. Isegi kui see olnuks kaalutluse aluseks, siis on järelikult Paldiski mnt-le süstlavahetuse ümberkolimine ebaõige, sest Paldiski mnt asukoha juures on samuti lasteasutused.

7. «Erika tänava elanikud protestisid kujunenud olukorra vastu üle kümne aasta. Otsuse punkti üleviimise kohta on teinud nii minu eelkäija linnaosa vanema kohal [Karin Tammemägi] kui ka Põhja-Tallinna halduskogu, mille koosseisu kuuluvad erinevate erakondade esindajad. Halduskogu nõudis samuti punkti senisest asukohast äraviimist, selle poolt olid kõigi kogus esindatud erakondade esindajad.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et halduskogu nõudis samuti punkti senisest asukohast äraviimist, selle poolt olid kõigi kogus esindatud erakondade esindajad.

Hinnang: Ebaõige ja eksitav

Selgitus: Halduskogu seadis asukoha muutmisele olulise eelduse: et leitakse sobiv alternatiiv. Seega ei ole halduskogu andnud RK-le suva lihtsalt Erika tn punkt tänavale tõsta.

8. «Mõistsime, et süstlavahetusteenust on linnaosale vaja, ja vaja mitte ainult narkosõltlaste, vaid kõigi elanike ja eelkõige laste huvides. Püüdsime seetõttu olla teenust osutavale MTÜ-le igati abiks. Vaatasime läbi kõik võimalikud variandid, pidades läbirääkimisi ka erasektoriga. Sõelale jäi Paldiski maanteel asuv ruum, mis oli kõikide eelnimetatud parameetrite poolest parem valik võrreldes Erika tänavaga. See ruum ei asunud elumajas, vahetuid naabreid oli väga olulisel määral vähem ning seal puudus mugav koht narkosõltlaste kogunemiseks. Paremat kohta linnal pakkuda lihtsalt ei olnud. Ega ole ka homme võtta.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et Paldiski mnt 36a asukohas puudub mugav koht narkosõltlaste kogunemiseks.

Hinnang: Ebaõige.

Selgitus: Paldiski mnt 36a asukoha vahetus läheduses on väga palju avatud hoove, mänguväljakuid ja parkimisplatse, kuhu on mugav koguneda. Lisaks on Pelgulinna miljööväärtuslikus piirkonnas majaomanikel olulised kitsendused seoses nende hoovide kinniehitamise ja aedade ehitamisega – seega ei saa paljud kohalikud elanikud end ka kaitsta.

9. «Hiljem, kui tekkisid kohtuvaidlused, pakkusime kodutuks jäävale süstlavahetuspunktile peavarju linnaosavalitsuse hoones. Muide, ühtegi probleemi sellega ei ole kaasnenud – ei asutuse töötajail ega ka naabermajade elanikel.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et süstlavahetuse ümberkolimisega Erika tänavalt ajutiselt Niine tänavale probleeme ei tekkinud.

Hinnang: Jäme vale.

Selgitus: «Näeme, mida läbimõtlemata kolimine on teinud – teenuse üleviimine Erika tänavalt Niinesse on toonud kasutajate hulga vähenemise ligi 80 protsenti,» märkis [TAI nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona] Kurbatova (vt TAI pressiteade 12.10.2016). 80 protsenti süstaldest on tänu RK läbimõtlemata tegevusele tänavatel!

RK on portaalis nihilist.fm kirjutanud, et Erika punkt hoidis tänavatelt ära 200 000 süstalt aastas. Nüüd neist 80 protsenti on tänu temale tänavatel, sest Erika tänava punkt toimis.

15. «Mis puutub aga Ratniku etteheitesse seoses sellega, et – nagu ta väidab – linnaosavalitsus tegi Erika tänava elanikele karuteene, võttes neilt väga olulise teenuse, siis lugupeetud advokaadile teadmiseks – kõik sealsed elanikud ei olegi narkosõltlased ja nad väärivad lugupidamist ning elamisväärset keskkonda isegi sel juhul, kui nende rahalised võimalused ei võimalda neil kalleid advokaate palgata, et oma huvide eest seista.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et linnaosa ei teinud karuteenet Erika tänava inimestele, sest kõik seal piirkonnas ei ole narkosõltlased.

Hinnang: Demagoogia ja ad absurdum väide.

Selgitus: Erika tänava inimeste huvi on see, et nende ümbruskonnas toimuks süstlavahetus, sest TAI analüüsi järgi on Erika tänava piirkond just selles alas, kus süstlavahetust tuleks korraldada. Kui Erika tänava piirkonnas süstlavahetust ei korraldata, siis 80 protsenti süstaldest jääb tänavatele – see on RK andmetel 160 000 süstalt aastas.

16. «Mina kavatsen seista kõigi linnaosa elanike huvide eest. Ja ma kavatsen seista ka selle eest, et Eesti uimastipoliitika muutuks ning preventatsioon ja rehabilitatsioon saaksid raha ja asjalikke inimesi juurde. Praegune seis, kus Eesti on nii narkosurmade kui HIV-nakkuse leviku edetabeleis esikohtadel, probleem aga kellelegi poliitikutest eriti korda ei lähe, on mannetu ja piinlik.»

Vastaspoole kokkuvõte: RK väidab, et seisab uimastipoliitika ja preventsiooni eest.

Hinnang: Eksitav

Selgitus: RK tegevuse tulemusel vähenes Põhja-Tallinnas süstalde vahetamine 80 protsenti. See tähendab, et ta ei seisa sisulise uimastipoliitika eest.

Lisaks ei pea RK väheseks TAId avalikult rünnata. See tähendab, et ta seisab enda poliitilise agenda eest ja ei ole huvitatud sisulise ja faktidel põhineva tegevuse ajamisest (Vt «Kaljulaid: TAI survestab süstlavahetuspunkti asukohta muutma», pealinn.ee, 11.10.2016).

Muud vastuolud

RK väidab, et seisab suurema hulga inimeste huvide eest.

Hinnang: Poliitiline positsioon.

Selgitus: Piirkonna, kus on rohkem elanikke, «huvide eest» seismine tähendab eelseisvatel valimistel rohkem hääli.

RK möönab, et ei kaasanud pelgulinlasi.

Hinnang: Vastuoluline positsioon.

Selgitus: RK väidab, et on suur kaasaja: «inimeste kaasamine on andnud ja annab ka sel korral hea tulemuse.» (Vt «Kaljulaid: inimesed hoolivad rohkem korras pargist kui peost», pealinn.ee, 7.09.2016)

RK võtab omaks, et kui rahvas annaks negatiivse vastuse, siis ta ei kaasa naabreid.

Linnaosavanema artikkel: «Jah. Ainus punkt, mille omaks võtan – ma tõesti ei läinud Paldiski mnt elanike juurde küsimusega: «Mis te arvate, kui...» Sest viisteist aastat, mis ma Tallinnas ja Eestis poliitiliste otsuste tegemist jälgin, paraku ei saa nii paika ei loomade varjupaiku ega kodutute öömaju ega sõltuvuse ennetuse või kahjude vähendamisega tegelevaid asutusi. Ei saa. Allkirju kogutakse ka erivajadustega laste vastu. Vabalt. Pange nad kuhugi mujale, mul kama 2. Kõigile petitsioonis toonud küsimustele me vastame ja vastused avalikustame. Kõik alternatiivsed asukohad, mida kaalusime, avaldame.» (Vt «Süstlavahetus. Ärme kaota pead», portaal nihilist.fm, 20.06.2016)

Advokaat Rainer Ratniku artikkel ja linnaosavanem Raimond Kaljulaidi vastulause on täismahus loetavad Postimehe veebis, kus need ilmusid vastavalt 27. oktoobril ja 31. oktoobril.