/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Tallinna transpordiamet paigaldas Tammsaare teele kolm inimsiluetti, mis meenutavad jalakäijatele seda, et selles kohas on juba kolm inimest vales kohas üle tee minnes autorataste allsurma saanud.
Fotod ja video: hukkunute siluetid panevad jalakäija mõtlema (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näiteks hukkus seal 2013. aasta veebruaris vanem naine, kes eelistas mõnekümne meetri kaugusel oleva jalakäijate tunneli asemel minna üle seitsme sõidurajaga tee, kus lubatud sõidukiirus on 70 kilomeetrit tunnis. «Ta passis ja passis siin tee ääres ja jooksis ise auto alla, autojuhil polnud midagi teha,» rääkis tookord üks õnnetuse pealtnägija.
«Seal liiklusseaduse rikkumiselt tabatud jalakäijad toovad välja kaks põhjust, miks nad nii käituvad. Üks on see, et ei viitsi teha sadat täiendavat sammu, mida tunneli läbimine nõuaks. Teine on see, et nägin bussi tulemas ja tahtsin bussi peale jõuda. Eriti just vanemad inimesed ei taha tunneli kaudu minna. Inimene saab aru küll, et tee ületamine on selles kohas keelatud, kuid mõtleb: mis siis, ma jõuan küll. Jalakäijad võtavad suure riski, ületades üht Eesti suurima liiklusega sõiduteed, kus on seitse sõidurada ja lubatud sõidukiirus 70 km/h linna tingimustes,» rääkis transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Ta lisas, et esialgu jäävad siluetid sellesse kohta kolmeks kuuks ja samal ajal monitooritakse seal jalakäijate käitumist. «Kui jalakäijad tänu nendele siluettidele ohte paremini teadvustavad ja jooksevad selles kohas vähem üle tee, kui seni, siis võime järeldada, et nendest oli kasu. Sel juhul hakkame otsima uusi kohti, kuhu neid panna. Igal pool ei ole nende jaoks ruumi ja mõnes kohas võivad nad vaatevälja piirama hakata. Aga neid kohti, kuhu neid vaja oleks, on kahjuks palju,» lausus Rüütelmaa.
«See siluett autojuhti ei häiri. Ta näeb seda silmanurgast, aga kui jalakäija on kõnniteel ja tahab valest kohast üle tee minna, siis võib-olla tal tekib mõte, et äkki ma ikka ei jookse siit üle tee, sest ei taha siia neljandaks tahvliks saada,» lisas ta.
Rüütelmaa rääkis, et tundis selliste hoiatuste mõju Prantsusmaal. «Seal ma tajusin jalakäijana neid nähes, et need mõjusid mulle. Mul polnud küll plaani vales kohas üle tee minna, aga ikkagi tundsin, kuidas need mõjusid. See ongi eesmärk, et need siluetid paneksid inimese korraks mõtlema,» selgitas Rüütelmaa.