Kaitseväe kinnitusel peavad Eesti sillad Briti rasketankidele hästi vastu (7)

1. Jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on Challenger 2 näol tegu lahingutankiga, mis oma olemuselt kui ka kaalult on võrreldav teiste Läänes kasutatavate tankidega.

Kuigi tegu on Euroopa raskeima tankiga, on see võrreldav selliste tankidega nagu sakslaste Leopard 2 ja ameeriklaste Abrams.

«Peame arvestama, et iga konkreetse tanki kaal sõltub tema konfinguratsioonist, relvastusest ja kaasas olevast varustusest ning lahingmoonast. Eesti teedel  ja sildadel liigub näiteks metsaveomasinaid koos treileritega, mis oma kogukaalult on märksa raskemad kui ükski tank ja üheselt väita, et üks või teine tank meile ei sobi, kindlasti ei saa,» lausus kolonelleitnant Palm.

Ta märkis, et Eesti kaitseväel on tänaseks olemas arvestatav kogemus Ameerika Ühendriikide üksustega, kes on Abrams tanke Eestisse korduvalt toonud ning neid siin ka edukalt kasutanud. «Selle põhjal saame öelda, et brittide Challenger 2 tankid on Eestis kasutatavad,» sõnas 1. Jalaväebrigaadi ülem.

Kolonelleitnant Palm lisas, et tank on mõeldud kasutamiseks peamiselt avatud maastikul ja siin on kõigi Lääne lahingutankide kaal võrreldav ning erinevused pole nii märkimisväärsed, peamine on siiski sobilik pinnas.

Challenger 2 tanki kaal on 62,5 tonni. Ameerika Ühendriikide relvajõududes kasutatava M1 Abrams tanki kaal on 61,3 tonni ning sakslaste Leopard 2 kaalub 59,5 tonni.

Kohati on Eesti teedel liikuvate metsaveoautode kaal võrreldav tankidega. Näiteks pidasid politseinikud mullu kevadel Pärnu kaubasadama teel kinni silmnähtavalt ülekaalus veoki, mis vedas ümarpalke. Veoki kaalumisel selgus, et selle kogukaal oli 75,2 tonni, ületades lubatud 44-tonnist raskust pea poole võrra.

Briti kaitseminister Michael Fallon teatas kolmapäeval, et Suurbritannia tuleval kevadel Eestisse pataljonisuuruse üksuse, kuhu kuulub 800 sõdurit. Briti üksus võtab Eestisse kaasa taktikalised droonid, tankid Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad Warrior.