Nordica tahab Tallinna lennujaama pommiga ähvardanud vangilt kahjude hüvitamist (4)

Laupäeval kell 12.15 tegi Viru vanglas viibiv vene keelt kõnelev 23-aastane Viktor taksofonilt Tallinna lennujaamale pommiähvarduse. Mees tegi mitu kõnet, milles väitis, et Tallinna lennujaamast Pariisi suunduvale lennukile on paigutatud lõhkekeha. Lisaks väitis ta, et lõhkekehasid on ka mujal lennujaama territooriumil. Kuigi samal päeval ühtegi otselendu Pariisi ei väljunud, reageeris politsei tehtud ähvardustele suurte jõududega.

Koheselt peatati lennujaamast väljuvad lennud, lennujaama avatud alad evakueeriti ning päästeameti pommigrupp asus ruume kontrollima. Mõni minut pärast kella 14 oli selge, et ohtu ei ole ja inimesed lasti tagasi lennujaama. Ühtegi lendu ei tühistatud, kuid lennugraafik oli häiritud õhtuni.

Sellised pommiähvardused toovad mõistagi kaasa nii rahalisi kulusid kui ka kulusid, mida ei saa otseselt rahas hinnata. Näiteks lennujaamale tehtav pommiähvardus lööb sassi sadade või tuhandete reisijate plaanid, lennufirmad peavad kompenseerima lendude hilinemiste või tühistamistega seotud kulud ning lennujaam tagama evakueeritud reisijatele võimalikult head tingimused. Rääkimata korrakaitsjatest, kes suurte jõududega reageerivad. 

Mõjutas viit lendu 

Lennujaama pressiesindaja Priit Koff ütles Postimehele, et ähvardusjuhtumid on tihti erinevad, ent seekord tekkis otsene kahju siiski pigem lennufirmadele. «Küll korraldas lennujaam evakueeritud reisijatele ootamisvõimaluse bussides, sest õues oli üpriski külm ilm. Samuti jagati ootajatega ka vett ja karastusjooke,» märkis ta.

Nordica äriarenduse direktor Sven Kukemelk tunnistas, et neile tekitas pommiähvardus suurt kahju. Ehkki lõplikud numbrid alles selguvad - seda umbes kuu pärast -, siis võib juba praegu kahjuks hinnata umbes 25 000 eurot.

See sisaldab endas jätkulennust maha jäänud reisijatele organiseeritud hotelle, taksosid ja sidekulusid, samuti toiduvautšereid reisijatele, kelle lend hilines. Lennufirma arvestab ka saamata tulu, kuna osa reisijaid tuli toimetada lõppsihtkohta teiste lennufirmadega.

«Kui meil on ametlik täpne kulu koos dokumentide ja arvetega käes, esitame ähvardaja vastu ka nõude,» kinnitas Kukemelk. 

Laupäevane pommiähvardus lõi tema sõnul segi enam kui 600 inimese reisiplaanid ja mõjutas kokku viit Nordica lendu - lõunasi lende Stockholmi, Kiievisse ja Odessasse ning õhtusi lende Nizzasse ja Münchenisse.

Kukemelk märkis, et Nordicale on käesolev aasta olnud üleüldiselt negatiivne, seda eelkõige terrorirünnakute mõjude osas, millest kallimaks osutus lennufirmale Brüsseli terrorirünnak. «Lisaks on teatud kulu kasv seotud ka eelmise ähvardusega Tallinna lennujaamale juulis ja kohutav terrorirünnak Nizzas,» lisas ta.

Motiiv pole teada

Laupäeval lennujaamale pommiähvarduse teinud Viktor on varasemalt viiel korral kriminaalkorras karistatud. Tänaseks on talle esitatud kuriteokahtlustus karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitleva paragrahvi järgi. Sellise teo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kuigi motiivi, mis ajendas noort meest Viru vangla taksofonist helistama ja Tallinna lennujaamale pommiähvardust tegema, peab selgitama menetlus, võib neid välja lugeda tema pikast karistusregistrist.

Viktoril oli Viru vanglas karistust kanda jäänud kuni 28. aprillini 2018. Hea käitumise korral oleks tal olnud lootust pääseda vabadusse ennetähtaegselt. Mullu taotleski Viktor Viru vanglast ennetähtaegselt vabastamist ja enda elektroonilise valve alla määramist. Kohus seda soovi ei rahuldanud.

23-aastane Viktor kannab karistust juba vanglas toimepandud kuritegude eest: kehalise väärkohtlemise, süütamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Tema varasemad kuriteod on olnud vargused ja röövid, vanglasse sattus ta 2012. aastal.

Teravate elamuste otsinguil

«Kuriteod on toime pandud teravamate elamuste saamise eesmärgil. Kuriteod on liigiliselt muutunud raskemaks,» kirjeldas Viru vangla meest aasta tagasi, kui ta taotles ennetähtaegset vabastamist. Viktor ise ütles toona kohtule, et tahab end parandada. Seitset kehtivat distsiplinaarkaristust selgitas ta sellega, et igaüks võib eksida.

Viktor tuleb keerulisest perekonnast, kus on seitse last ja ema, isa on surnud. Pere enamik lastest on kriminaalse taustaga. Alkoholi hakkas poiss jooma 10-aastaselt, 13–14-aastaselt süstis ta amfetamiini. Vanglas olles on ta lõpetanud 7. ja 8. klassi, riigikeele A1-taseme kursusel ta küll osales, ent ei läbinud seda.

Sõltuvusainete mõju all muutub tema käitumine agressiivsemaks. Ta ei teadvusta, millistes eluvaldkondades on tal probleemid ja probleemide lahendamiseks kasutab kiireid otsuseid, vaatamata tagajärgedele, eesmärgid on ebamäärased. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes teisi. Ei väärtusta ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme, kirjeldab teda vangla.

Juba kolmas ähvardus

Tallinna lennujaamale tehti pommiähvardus ka tänavu 27. augustil, kui veidi enne kella 6 teatas Hispaania kodanik Damian Rubiales Carrasco turvakontrolli läbides, et tal on pagasis lõhkeseadeldis. Lennujaamast midagi kahtlast küll ei leitud, kuid ähvarduse tõttu tuli taas inimesed evakueerida. 

Politseinikud pidasid 33-aastase mehe kinni ja ta viidi sama päeva pärastlõunal juba kohtu ette. Harju maakohus mõistis Carrascole nelja kuu pikkuse vangistuse tingimisi üheaastase katseajaga. Mees ise väitis, et ta tegi lihtsalt nalja. 

Kuu varem, 25. juuli öösel pärast kella 2 helistas aga Tallinna lennujaama ning kaitsepolitseisse end Daeshi liikmeks kutsuv mees, kes teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk. Telefonikõned olid tehtud inglise keeles, Eesti mobiilinumbrilt ja Eesti territooriumilt.

Politsei oli nädal pärast pommiähvardust Tallinna lennujaamas väljas tugevdatud jõududega. Tallinna reisisadamas ja kesklinna piirkonnas olid sel ajal politseipatrullid. Kui tavaliselt tabatakse Eestis pommiähvarduste tegijad kiiresti, siis seda meest pole kaitsepolitsei seni tabanud.