Professor Nuolijärvi, olete 18 aastat juhatanud Kodumaa Keelte Keskust ja lõpetasite sel suvel selles asutuses karjääri, asutuses, mille lühend nii soomlaste kui eestlaste kõrvadele nii armsalt kõlab – Kotus. Missugused on olnud tähtsamad saavutused teie n-ö valitsemisajal?
Nendeks on olnud mahukad sõnaraamatute projektid, keelehoole ning suurte materjalikogumite ülalpidamine. Sõnaraamatuid tehakse nüüd moodsal viisil, avaldatakse tasuta kasutamiseks internetis. Selle on taganud Kotuse IT-asjatundjad tihedas koostöös leksikograafidega.
Kõigile avatud keelenõuandla kõrval on Kotusel tihe kontakt ametkondade ning Euroopa Liidu organisatsioonides töötavate tõlkidega. Nagu öeldud, keeleline aine on võrgus hästi kätte saadav. Järgmise aasta suurimaks avalikkusele kättesaadavaks koguks on nimearhiiv.
EKI Soome veli Kotuse pikaaegse juhi Pirkko Nuolijärvi sõnul on asutus püsinud iseseisvana tänu sellele, et keeltekeskuse tegevust on keeruline mõne teise organisatsiooni juurde sulatada. Selline areng on olnud võimalik, sest Kotuse töötajad on olnud altid digitaalsete võimaluste rakendamiseks keele uurimistöös ja keeleseires. Kuid tehnika on siiski vaid vahend, inimfaktor pole sugugi vähenenud. Ega see, mis võrgus nähtaval, jõua sinna iseenesest. Sõnaraamatute ja keelehoolde taga on ikka kõrgelt motiveeritud ja akadeemiliselt koolitatud inimesed.
/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2016/10/23/5994999t1h9148.jpg)