/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/03/31/5212193t1he7a7.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on viimasel ajal oluliselt sagenenud häkkerite poolt kaaperdatud e-maili kontodelt liba-arvete saatmine nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kellelt on välja petetud kümneid tuhandeid eurosid.
Petised saadavad kaaperdatud meilikontodelt firmadele libaarveid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm rääkis BNS-ile, et meilikontod hõivanud kurjategijad esinevad näiteks ettevõtte juhina, kes paluvad ettevõtte raamatupidajal kiirkorras mõne arve tasuda.
«Juht, kelle konto on üle võetud, võib saata kirja, et olen Ukrainas reisil ja palun tasuda näiteks see ettevõtte arve või kanda mulle raha üle,» ütles Kumm, lisades, et alati ei kaasne meiliaadressi ülevõtmist, vaid võib ette tulla ka selle jäljendamist.
Kummi sõnul jätavad häkkerid mulje, et raha ülekandega on ülimalt kiire ja ootavad raamatupidajalt kohest tegutsemist. «Kelmid jälgivad enne ka hõivatud kontode meililiiklust. Nad kasutavad võimalust, kui saavad aru, et ettevõtte juht on välisriigis ja ta pole niivõrd hästi kättesaadav,» märkis Kumm.
Seega kutsubki Kumm raamatupidajaid üles tähelepanelikkusele, paludes neil enne põhjalikult veenduda, kas esitatud arve on korrektne. «See võib võtta küll aega, kuid raamatupidajal tasuks firma juhile helistada ja saada suuline kinnitus arve õigsuse kohta,» tõi ta välja viisi, kuidas end pettuse eest kaitsta.
«Kui arve on suur ja sellega on erakordselt kiire ja see on tavakliendi baasist erinev, siis tuleks seda alati kontrollida ja kooskõlastada arve juhiga. Võimalus hiljem raha tagasi saada on kaduvväike,» ütles ta. Talituse juht lisas, et politseile on teada antud kümnetest juhtumitest, kus ettevõtteid on üritatud ninapidi vedada.
Kumm tõi välja, et sel nädalal on nende poole pöördunud juba kolm ettevõtet ja asutust, kes on liba-arvete saatjate küüsi sattunud. Ühel juhul sai asutus ligi 20 000 euroga petta, rääkis Kumm.
Küsimuse peale, kes on need kurjategijad ja kus nad tegutsevad, vastas Kumm, et ei ole alust arvata, nagu oleks tegemist Eesti kelmidega. «See on keeruline, kuna need pannakse toime just välisriikides olles ja seda menetleb kohapealne politsei.»
«Siiski tuleks petukatsetest teavitada ka meid. Ei saa välistada, et kontode hõivamise ja liba-arvete saatmisega tegeleb suur ring inimesi, kes on ka Eestiga seotud,» rääkis Kumm.