Ministeerium ei eraldanud tulekahjudega kimpus olevale Piirissaarele 9800 eurot (5)

Alates maikuust on Piirissaart tabanud kolm ränka tulekahju. Neist kõige laastavam oli esimene, 13. mail, mil saarel hävis tules kolm elumaja ja palvemaja.

Pärast teist põlengut selgus, et saarel ei saa kustutustöödeks vett kätte. «Kui mehed vedasid voolikuid järve, et kiiresti-kiiresti kustutada, siis selgus, et järv on kinni kasvanud ja liiga madal. Vesi on ümberringi, aga vett kätte ei saa,» kirjeldas Piirisaare vallavanem Liina Miks.

Miksi sõnul analüüsiti olukorda ja leiti, et väljapääsu pole – looduslikud veevõtukohad, sh kaldaäärsed ja vanast ajast jäänud tuletõrjetiigid, tuleb enne talve korda teha. Parim aeg selleks oli august ja september, mil veetaseme on madal. «Meil ei olnud aega, et valitsus paneks küsimuse uue aasta tööplaani ja arutaks seda rõõmsalt kolm kuud. Olukord oli väga kehv ja kuna meil siin mehi ka ei ole, siis pidime vähemalt veevõtukohad ära puhastama,» rääkis vallavanem.

Piirissaarele telliti augustis ekskavaator, mis puhastas saare eri otstes ära umbes kümme veevõtukohta. Tööd lõpetati 12. septembril. Samal õhtul puhkes kolmas tulekahju.

«Täpselt sellestsamast vast puhastatud tiigist tol ööl vett võetigi. Nii et see oli nagu kroon asjade peal,» meenutas Miks ja jätkas: «Vallavalitsus pöördus kohe siseministri poole, et me oleme saanud teilt telefoni teel infot ja valitsus on andnud mõista, et valitsus elab meile hirmsasti kaasa ja tunneb muret, et meil asjad korda saaksid.»

Veidi varem oli vallavanem Liina Miks pöördunud kirjaga siseminister Hanno Pevkuri poole. Vastus tuli pooleteise kuu pärast ja selle sisu võtab Miks kokku nii, et kuigi vallavalitsus on olnud väga tubli, siis vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. «Öeldi, et nemad on panustanud meile tuletõrjeautosse, mis polnud üldse see, mida ma nendelt palusin,» nentis Miks.

Pevkuri vastuses seisab: «Juhime ka tähelepanu sellele, et on olemas toetusprogramme, mille raames saab veemajanduse arendamiseks toetust taotleda ning kui tulevikus planeerite teostada sarnaseid tegevusi, siis soovitame kaaluda näiteks järgnevaid võimalusi.» Seejärel soovitab ministeerium Piirissaare vallal taotleda toetust näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja ELi meetmest «Veemajandustaristu arendamine».

Liina Miks rõhutab, et saarel oli siiski kriis ja eriolukord – kolm suurt tulekahju järjest. Kõnealused veevõtu paiknesid riigimaal. Arvete summa oli 9800 eurot. Sellest 1500 euroga toetas valda Tartumaa Omavalitsuste Liit.

Arvestades Piirisaare valla aastaeelarvet – mullu ligikaudu 120 000 eurot – on see summa peaaegu kümme protsenti valla eelarvest. «Meie jaoks on see väga suur summa,» nentis Miks.

Piirissaare sai EASilt toetust

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld selgitas, et ministeerium ei pidanud vajalikuks eraldi toetuse eraldamist, kuna Piirissaare vald sai EASilt väikesaarte programmi projektile «Aastaringselt kasutatavate tuletõrje veevõtukohtade rajamine Piirissaarel» positiivse otsuse.

Projekti tulemusena valmivad Saare, Tooni ja Piiri külas (viimases kaks tükki) kaasaegsed, korrosioonikindlad ja aastaringselt kasutatavad tuletõrje veevõtukohad, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett, ning sellega tagatakse esmased vajadused päästeteenuse kiiremaks ja paremaks osutamiseks. «Tegu on samade küladega, kuhu Piirissaare vald soovis toetust siseministeeriumilt,» toonitas Põld.

EAS rahuldas taotluse 39 228 eurole osaliselt, välja jäi eelarvesse kavandatud projektijuhtimisega seonduv kulu 3500 eurot. Omafinantseering on 15 protsenti.

Siseministeeriumi leiab, et veevõtukohtade rajamine ja hooldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Põllu sõnul selgus siseministeeriumi vastuskirja koostamise ajal täiendav takistav asjaolu toetuse eraldamiseks. «Piirissaare vald oli kulutused veevõtukohtade korrastamiseks juba teinud ja seda siseministeeriumilt eelnevat kinnitust ja kooskõlastust saamata. Piirissaare valla poolt siseministeeriumile esitatud taotluses küsiti aga toetust kavandatavatele töödele, kuhu oli lisatud vastav hinnapakkumine,» selgitas ta.

Päästeamet rõhutab olukorda kommenteerides, et ilma veeta ei ole võimalik ühtegi tulekahju kustutada. «Seega on uute ja hästi ligipääsetavate veevõtukohtade rajamine ja olemasolevate korrashoidmine piirkondades, kus vee kättesaadavus on keerulisem, päästeameti jaoks alati väga tervitatav tegevus,» ütles Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Kiik märgib, et kindlasti peab sellistes piirkondades uute hoonete ehitamisel järgima kehtestatud tuleohutusnõudeid ja kohaliku omavalitsuse detailplaneeringut, mis hoonete ehitajatele veevõtukoha rajamiseks kohustused panevad. «Uute veevõtukohtade rajamisel kui ka korrashoidmisel juba olemaolevate ehitistega piirkondades on omavalitsuse, objekti või maaomaniku enda initsiatiiv määrava tähtsusega. Kuid finantseerimisallikad tööde tegemiseks tuleb paraku ise leida,» möönis ka Kiik.

Kuigi kohalikud elanikud, sealhulgas vabatahtlikud päästjad on veendunud, et Piirissaarel tegutseb sarisüütaja, politsei kinnitusel sarisüütamistega tegu pole. Esimese tulekahju puhul tuvastas päästeamet süüdlasena ühes elumajas süttinud sügavkülmiku. Teise ja kolmanda tulekahju tekkepõhjuste osas uurimine alles käib.

Siseministeeriumi välja toodud tegevused päästevõimekuse parandamiseks Piirisaarel:

• 2014. aastal kinnitas siseminister oma käskkirjaga väikesaarte programmi 2014. aasta tegevuskava, millega otsustati toetada MTÜ Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Seltsi esitatud projekti «Piirissaare Päästedepoo rajamine ja varustamine» toetussummaga 130 000 eurot. Päästeamet toetas MTÜ Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Seltsi sama projekti raames nõutava omaosaluse toetusega 22 950 eurot.

• 2014. aastal toetas siseministeerium siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetusprogrammist MTÜ Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Seltsi ujuvpumba soetamist 1440 euroga.

• 2015. aastal toetas siseministeerium kogukondliku turvalisuse väikeprojektide toetusprogrammist MTÜ Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Seltsi ujuvpumba ja päästevarustuse soetamist 1890 euroga.

• Päästeametil on ennetus- ja päästetööalane koostööleping MTÜ Piirissaare Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga, mille raames hüvitatakse päästeseltsile tegevuskulud, päästetehnika ja isikute püsikulud ning päästesündmustele reageerimisega tekkinud kulud. Päästeameti kattis mullu lepinguliste kuludena päästeseltsile kogusummas 6446 eurot. Täiendavalt aitab päästeamet katta päästeautode remondiga tekkinud kulutusi. Piirissaare päästeseltsile on antud tasuta kaks päästeautot ja päästevarustust. Päästeamet on Piirissaarel viinud läbi vabatahtlike päästjate koolitusi 35 inimesele, neist ametlikult 13 on kinnitatud  vabatahtlikuks päästjaks. Vabatahtlikele päästjatele viiakse läbi koolitusi valmisoleku tõstmiseks. Piirissaare elanikele on päästeamet jaganud teavet tuleohutusest ja paigaldanud kodudesse suitsuandureid.