Estonia uurimiskomisjoni liige Tallinki uuest laevast: päästepaadid ongi oma aja ära elanud

«Päästepaat on natuke oma aja ära elanud praeguseks, päästeparved on palju efektiivsemad. Päästepaadid töötavad hästi ainult siis, kui laev jääb otseks. Kui laev peaks minema kreeni, nagu juhtus Estoniaga. siis ei saa neid vette lasta. Ka Estonialt pääsenud inimesed olid valdavas enamuses need, kes said päästeparve peale,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jaan Metsaveer Postimehele.

«Estonial oli see häda, et vesi tuli autotekile ja laev vajus küljeli. Titanic jäi näiteks püsti ja seal oli võimalik päästepaadid vette lasta. Titanicu probleem oli see, et päästepaatides ei olnud piisavalt kohti,» rääkis Metsaveer.

Ta märkis, et praeguseks on päästeparvesid modifitseeritud ja need on töökindlamad, kui 22 aastat tagasi Estonia huku ajal. Päästeparv töötab põhimõttel, et see tuleb visata vette, kus parv automaatselt õhuga täitub ja veepinnale ujuma jääb. Kui Estonia huku ajal kukkus osa päästeparvesid valetpidi vette ja jäi veepinnale põhi ülespoole, siis nüüd on päästeparved kahepoolsed ning ükskõik, mispidi see vette satub, täitub see õhuga ja on valmis inimesi peale võtma.

Metsaveere sõnul on ka Tallinki uuel laeval kõigi reisijate jaoks päästeparvedes kohad olemas ja kindlasti on parvesid reisijate hulka arvestades ka teatud varuga.

«Ükski reeder ei lase laeva merele ilma päästevahenditeta ja ma olen kindel, et keegi ei lase laeva niimoodi ehitada. Päästevahendite olemasolu jälgivad väga tähelepanelikult ka klassiühingud,» rääkis Metsaveer.

Tallink teataski täna pärastlõunal, et uus laev Megastar on kindlasti varustatud päästevahenditega kõikidele reisijatele ja meeskonnaliikmetele, laevas on päästeparved, päästevestid ja kiirvalvepaadid.

Emeriitprofessori ei sõnul ei saa ta lähemalt kommenteerida laevaehitaja väidet, et Tallinki uus laev muutub kriisiolukorras ise suureks päästepaadiks.

Tallinki operatsioonide direktor Tarvi-Carlos Tuulik selgitas Helsingin Sanomatele, et laev on jagatud vertikaalselt neljaks sektoriks ning sellist asja on näiteks tulekahjude korral merel hakkama saamiseks kasutatud laevaehituses juba mõnda aega.

Lisaks on kõikidest laeva põhisüsteemidest olemas varusüsteemid. Näiteks, kui mootoriruumis puhkeb tulekahju, saab selle kiiresti sulgeda, ning panna tööle varumootorisüsteem. Tuulik kinnitas, et laevareisijate turvalisus on igal viisil tagatud ning hädaolukorra puhul peavad nad lihtsalt jälgima evakuatsiooniplaani.

Metsaveere sõnul ei ole uppumatuid laevu olemas. «Üks torpeedo laeva tavaliselt põhja ei vii, aga näiteks piisavalt suur pomm suudaks laeva ikkagi pooleks rebida ja uputada. Kõik sõltub pommi suurusest. Absoluutselt uppumiskindlat laeva ei saa ehitada,» nentis Metsaveer.