/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/01/03/492852t1h490c.jpg)
Välisluurete huvi välismaal viibivate Eesti kodanike vastu on aasta algul ametisse kinnitatud siseministeeriumi kantsleri ja üle kümne aasta teabeametit juhtinud Tarmo Türksoni kinnitusel suurem, kui inimesed oskavad arvata.
Türkson: välisluure huvi Eesti kodanike vastu on suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Välisluurete huvi on suurem, kui inimesed ettegi kujutavad,» nentis Türkson BNSile antud intervjuus.
Samas ei tunne välisluured Türksoni kinnitusel huvi mitte suvaliste inimeste vastu, vaid nende vastu, kellel on juurdepääs huvipakkuvale informatsioonile. «Kuna eelkõige soovitakse juurdepääsu mitteavalikule informatsioonile, siis tõenäoliselt ka need huvipakkuvad inimesed omavad riigisaladuse luba, mille on andnud välja kas kaitsepolitsei või teabeamet,» selgitas Türkson.
Türksoni sõnul on 90 protsenti võimalikest välisluurete poolt lähtuvatest ohtudest võimalik välistada, elades tavalist seaduskuulekat elu. «Selle ülejäänud 10 protsendi osas riigisaladuse loaga inimesi koolitatakse,» rääkis Türkson. «Nii kaitsepolitsei kui teabeamet viivad vastava kategooria saladuse loa saanud inimestele läbi vastavasisulisi koolitusi.»
Kui siiski tekib kahtlus, et ollakse sattunud välisluure huviorbiiti, tasub Türksoni sõnul pöörduda kaitsepolitsei või teabeameti poole. «Kaitsepolitsei ja teabeamet ei ole Eesti inimestele vaenlased, vaid on partnerid ja sõbrad, mis on ette nähtud aitamiseks,» kinnitas ta.
Vastuluuret Eestis teostab kaitsepolitseiamet, teabeamet teostab vastuluuret riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi.