Kolm varianti, mida võiks Savisaare tiib teha pärast Keskerakonnast irdumist

1. Kandideerimine üksikkandidaadina. Politoloog Vello Pettai sõnul võiks see tähendada aga opositsionääri staatust ja üksi linnavolikogus istumisel poleks mingit mõtet. Asja teeks veelgi iroonilisemaks teoreetiline olukord, kus Mailis Repsi, Jüri Ratase ja Kadri Simsoni leeri juhitud Keskerakond muutuks salongikõlbulikuks ning teeks Tallinnas koalitsiooni praeguste koalitsioonipartneritega.

2. Kandideerimine valimisliiduga. Variandi eelis on see, et üleriigilist erakonna struktuuri poleks vaja luua, samas piirduks Savisaare haare sel juhul ikkagi Tallinnaga…

Viimast mõistagi juhul, kui näiteks Yana Toom ei otsusta Kirde-Eestis välja tulla oma valimisliiduga. See tähendaks Pettai hinnangul aga erakonna lõhenemist ja viiks asja juba rahvuslikule pinnale, mis omakorda looks eeldused vene partei tekkimiseks.

3. Uue erakonna loomine. See võimaldaks olla tegija lisaks Tallinnale üle terve Eesti. Samas on küsitav, kas Savisaar hakkaks looma uut erakonda Keskerakonna kõrvale, mida ta on 25 aastat üles ehitanud. Kokkuvõttes peab Pettai mõtet jääda kõrvale Keskerakonna valimisnimekirjast pigem ähvarduseks ja positsioneerimiseks enne 5. novembrit, mil erakond hakkab uut esimeest valima.

Nii valimisnimekirja kui ka uue erakonna loomisel sõltub kõik sellest, kas võtmeinimesed lähevad ideega kaasa. Isegi kui Savisaar saaks koos lähemate kaasvõitlejatega korraliku häältesaagi, tähendaks see ikkagi allakäiku ehk Tallinnale keskendumist ja tema (uue erakonna) võim teiste omavalitsuste üle väheneks.

Lõpuks ei maksa unustada põhjuseid, miks ei täida Savisaar praegu linnapea kohuseid ja sedagi, kuidas need mõjutaksid järgmiste valimiste tulemusi.

4. Keskerakonda jäämine. Mitte miski ei takistaks Savisaarel kandideerimist siis, kui ta oleks näiteks erakonna auesimees.

Keskerakonna endine peasekretär Oudekki Loone ütles Postimehele, et uue erakonna loomist on arutatud ja see on teoreetiline võimalus. «See sõltub väga palju sellest, mida tahavad erakonna liikmed ja valijad. Nende soov on see, mis paneb meid valikuid tegema, sest iga poliitiku asi on seista nende eest, kelle eest oleme lubanud seista.»

Mis puudutab võimaliku uue erakonna häältemagneteid ja seda, kas Savisaart jäävad toetama tema praegused kaasvõitlejad, siis leidis Loone, et sellest on liiga vara rääkida. «Ei oska mitte midagi öelda, see on fantaasia, mis pakub huvi ainult politoloogidele ja ajakirjanikele,» lisas ta.

Euroopa Parlamendi saadiku ja Keskerakonna aseesimehe Yana Toomi sõnul oli Ernitsa seisukohavõtt lihtsalt emotsioonidest tingitud. Toomi hinnangul oleks kahe nimekirjaga valimistel osalemine katastroofiliste tagajärgedega nii erakonnale kui ka Keskerakonna võimule Tallinnas.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaidi sõnul oleks tal raske uskuda, et Savisaar võiks lahkuda erakonnast, mille ta 25 aastat tagasi lõi ja kogu selle aja juhtis. Lasnamäe linnaosavanema Maria Jufereva sõnul pole Savisaar Ernitsa sõnu ei kinnitanud ega ümber lükanud, mistõttu on keeruline öelda, kuivõrd peegeldavad Ernitsa väited Savisaare seisukohti. Jufereva arvates võib Savisaar oma otsusest teada anda pärast erakonna esimehe valimisi 5. novembril.

Valimisliidu loomine

Kes võiks Savisaare valimisnimekirja kuuluda? Kuigi mitmed Savisaare tiiva esindajad on liitunud Repsi-Ratase-Simsoni poolega, võiksid sõelale jääda näiteks Peeter Ernits, Priit Kutser, Heimar Lenk, Olga Ivanova, Viktor Vassiljev, Maarika Tuus-Laul ja Siret Kotka.

Viimased kaks on eelmise aasta lõpus ka avalikult teada andnud oma toest Savisaarele. Nii on Tuus-Laul öelnud, et Edgar on sündinud liider, kes täidab ruumi isegi siis, kui ta sõnagi ei lausu. «Eestimaa suurimat häältetoojat ei saa ometi kõrvale lükata, temast võib aina õppida. Täna Edgari väljavahetamiseks pole absoluutselt mitte mingit põhjust, sest erakond toimib ja on lisaks ka suurepärase reitinguga.»

Talle sekundeerinud Siret Kotka sõnul tahavad Keskerakonna vastased marginaliseerida erakonna sotside või IRLi taoliseks Reformierakonna puudliks. «Konkurendid kardavad Edgarit paaniliselt, kuna ta on nagu kindel kalju, võimas mägi, kellest ei saa üle, ega ümber. Edgar ei lase ei endast, meie erakonnast ja valijaist teerulliga üle sõita.»

Menu valijate seas

Kuigi Põhja-Tallinna linnaosa vanema asetäitjana töötanud Priit Kutser on kahtlemata tubli endine kommunaalpoliitik, oleks valimisnimekirja häältemagnet siiski Edgar Savisaar. Erinevalt Kutseri 323 häälest sai Lasnamäe linnaosas kandideerinud Savisaar 2013. aasta kohalikel valimistel rekordilised 39 979 häält.

Seejärel tuli tükk tühja maad: Yana Toomi hindasid volikogukõlbulikuks 5327 valijat, Vassiljevit 4079 ja Ivanovat 2450. Oudekki Loone ja Peeter Ernits eelmistest kohalikest valimistest osa ei võtnud, kuid riigikokku kandideerides sai Ernits 824 ja Loone 354 häält.

Väärib märkimist, et peaaegu 40 000 valija poolehoiu pälvinud Savisaare tõi suure osa 115 101 häälest, mis erakond Tallinnas sai. Muide, kokku anti Tallinnas 218 505 häält.  

Kuigi mineviku häältesaagi põhjal tuleviku ennustamine pole just täppisteadus, võib arvata, et kahe nimekirjaga välja minemine ja omavaheline jagelemine ei mõju valimistulemusele just ülearu hästi.