Keskkonnaamet: punaväe reostuse kõrvaldamine läheb edukalt

Tema sõnul on reostuskohad kaardistatud ja selle alusel on ka tegutsetud. «Väga palju on olnud küsimus maaomandis ja sellest lähtuvalt on olnud ühes või teises kohas vahel probleeme, aga üldiselt on reostuse kõrvaldamisele piisavalt tähelepanu pööratud ja ma arvan, et see protsess on läinud suhteliselt hästi või paremini, kui mina seda omal ajal tegelikult arvasin,» ütles ta BNSile antud intervjuus.

Onemar märkis, et see, mis inimestele kõige rohkem silma hakkab, on visuaalne reostus. «Kui me vaatame kas või Saaremaal seda, mis Karujärve ümber on, siis on ju tore nendes militaarrajatistes paintballi mängida ja mingite militaarmängudega tegeleda, aga iseenesest pole see mitte just väga meeldiv keskkond,» lausus ta.

Vanu sõjaväerajatisi võib tema arvates kasutada näiteks militaarmuuseumi jaoks nagu seda on Hiiumaal teinud Ain Tähiste. «Reeglina aga on nende objektide, mis ei näe huvitavad välja ja millel puudub ka sihtotstarve, koristamine visuaalses mõttes oluline,» põhjendas Onemar vanade sõjaväeobjektide lammutamise vajadust. «Selliste objektidega tegeletakse samuti ja ma arvan, et küllap aja jooksul saab nende korrastamise, kasutuselevõtu, maa pealt ära kaotamise või ehitusmaterjaliks kasutamisega hakkama.»

Maa alla ja näiteks tünnidesse või mujale ladustatud jäätmete ja reostunud pinnasega tegelevad keskkonnaameti juhi kinnitusel nii keskkonnaministeerium, keskkonnaamet kui keskkonnainvesteeringute keskuse vahendite abil kohalikud omavalitsused. «Suured ja elule ning tervisele ohtlikud objektid on koristatud. Nende puhul on jäänud reostus, mille eemaldamine on tehniliselt raske või keskkonnakaitseliselt ebamõistlik,» ütles Onemar.

«Täna töös olevad jääkreostusobjektid on valdavalt seotud rahuaja tavapärase elutegevusega – asfaltbetooni tehased, vanad kütuse- ja kemikaalihoidlad. Eks need suuremad murekohad olid ka avalikkusele teada – Tapa ja Tartu ümbrus,» lisas ta.