Galerii: vaata, milline näeb välja NATO ülikallis kõikenägev radarlennuk seestpoolt (1)

Radarlennuki tänane lend Geilenkirchenist Ämarisse oli treeningmissioon, seetõttu rohkem kui 400 kilomeetri raadiuse tegevusulatusega radarit sisse ei lülitatud. Kui tavapäraselt on taolise lennuki meeskonnas missiooni ajal 15-16 inimest, siis teisipäevase lennu ajal kuulus meeskonda kümme inimest.

Lennuki radar on võimalik tuvastama liikuvaid sõidukeid nii õhus, maal kui ka merel. Lennuki üksusesse mereväe esindajana kuuluv kolonelleitnant* Jos Rozenburg rääkis Postimehele, et sisuliselt võiksid kolm taolist lennukit jälgida kõike õhuruumis, merel ja ka maal toimuvat Põhja-Euroopast Lõuna-Euroopani välja. «Kui näiteks üks meie lennuk oleks Leedu, üks Ungari ja üks Kreeka õhuruumis, näeksime kõike toimuvat Soomest kuni Türgini välja,» rääkis ta.

Täna Saksamaalt Eestisse lennanud E-3A radarlennuk NATO teenistuses olnud juba 35 aastat, kuid Rozenburgi sõnul ei tähenda lennuki vanus seda, nagu oleks tegemist vananenud seirelennukiga. «Lennukit on alates selle kasutuselevõtmisest pidevalt uuendatud ning selle tehnika ja elektroonika on mitmeid kordi täielikult välja vahetatud. Sisuliselt on tegemist uue lennukiga, milles on maailma tippklassi süsteemid. See lennuk teenib NATOt veel vabalt 20 aastat,» rääkis ta.

«AWACSi  (Airborne Warning and Control System) regulaarseks muutunud lennud NATO ühise õhuruumi Läänemere piirkonnas on üheks osaks suuremast programmist, mille NATO käivitas 2014. aastal vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas," ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Tarieni sõnul moodustavad E-3 plaanipärased lennud koos Eesti-Läti-Leedu maapealsete õhuseireüksuste ning Ämaris ja Šiauliais paiknevate õhuturbe lennusalkadega olulise osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist, olles Balti riikide õhuruumi suveräänsuse garantiiks. Sellised lennukid on teinud pärast Venemaa agressiivsuse kasvu Balti riikide õhuruumis ligi tuhat seirelendu.

Lennuk kuulub NATO lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksuse koosseisu, viimased kaks aastat on selle üksuse lennuvahendid sooritanud perioodiliselt lende ka Läänemere neutraalvete ning NATO liikmete territooriumite kohal. 

Eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk E-3 on eristub lennukil asuva seenekujulise radoomi tõttu, mille all on kuni 400-kilomeetrise tööraadiusega radari antenn.  Lennuk  suudab anda ülevaate kõigi õhus asuvate lennuvahendite  kohta, lisaks seirele võimaldavad lennuki tehnilised  vahendid juhtida ka mitmesuguseid õhuoperatsioone, teha mereseiret ning võtta vajadusel üle maapealsete  õhuoperatsioonide juhtimiskeskuste funktsioonid.

Lennuk suudab ühe tankimiskorraga püsida õhus ja viia läbi õhuoperatsioone üle kümne tunni. Kõikidel seda tüüpi lennukite kütusepaagid on võimalik tankurlennuki abil otse õhus täita.

NATO lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksus koosneb Geilenkircheni lennubaasis Saksamaal paiknevatest lennukite E-3A komponendist ja missioonisüsteemide insenerikeskusest ning Waddingtoni lennubaasis Suurbritannias paiknevast lennukite E-3D komponendist. 

Lennukid E-3A ja E-3D on lennuki Boeing E-3 Sentry erinevad variandid. Prantsuse õhuväe relvastuses on sama lennuki variandid E-3F, mis samuti osalevad NATO operatsioonidel. Samuti on väiksemate AWACS-tüüpi lennukite üksus Türgil.

* Kolonelleitnandi auastme NATO kood on OF-4. Kuna Jos Rozenburg on mereväe esindaja, on tema auastme Eesti vaste kaptenleitnant.