Roolijoodikute karistused muutuvad karmimaks (1)

Kui kriminaalses joobes juht tekitab inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustab koguni kellegi surma, siis on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus, teatas justiitsministeerium.

Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest, sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus.

Kolmandaks võetakse tulevikus korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud inimeselt juhiluba ära, alternatiivset karistust enam ei pakuta.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada, teatas ministeerium. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist. Selleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiuasutustega.

Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse justiitsministeeriumi kinnitusel vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – keegi sai raskelt viga või hukkus. «Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb jättes kannatanu abita,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.    

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest.

Eestis tabatakse aastas ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt kuni 4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti.