Merefüüsik Tarmo Soomere sõnul on sügisene vee taandumine Eesti rannikul tingitud õhuvoogude muutustest Läänemerel – kui varem andsid sügiseti piirkonnas tooni tugevad edela- ja loodetuuled, siis nüüd puhub aina sagedamini kõvasti just ida- ja kirdesuunast.
Galerii: madalas merevees on süüdi tugevad ida- ja kirdetuuled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu kandis on täna õhtul vesi 50 sentimeetrit pikaajalisest keskmisest madalam. Kui Pärnus langes veetase eile õhtul tervelt 90 sentimeetri jagu keskmisest allapoole, siis nüüd on see kosunud 40 ühiku võrra. Tallinna lahes on vesi alanenud käesoleval õhtul ligi 40 sentimeetri võrra.
«See on meie jaoks huvitav. Eriti aga, et see juhtub sügisesel ajal,» kommenteeris Soomere täna Eesti randades valitsevat mõõna. «Varasematel aastakümnetel on sellised asjad olnud väga haruldased.»
Soomere rääkis Postimehele, et sügisesel ajal puhuvad Läänemere kandis eelkõige tugevad edela- ja loodetuuled, mille toovad siia madalrõhkkonnad. Kui õhurõhk on madal, siis on veetase selle võrra kõrgem. Seetõttu on sügiseti näiteks Pärnu lahes veetase paarikümne sentimeetri võrra kõrgem.
Lisaks paneb mööda veepinda tuhisev õhumass sellises madalas veekogus nagu Läänemeri vee liikuma ranna poole. Selle tulemusena on Läänemere veepind tormide ajal natuke kaldu. Mida see tähendab? Lühidalt: kui meil tõuseb tormide ajal veetase, siis Rootsis, Põhja-Saksamaal ja Taani Läänemere-poolses osas on see madalam kui tavaliselt. «Kui siinpool on meeter kõrgem, on mere teises otsas samavõrra madalam,» võttis loodusteadlane kokku.
«Ent viimase nelja-viie aasta jooksul on esinenud meil varasemaga võrreldes sügiseti ebatavaliselt palju ida- ja kirdetormisid,» märkis Soomere tuultestatistikale tuginedes. Sel juhul on piltlikult öeldes Läänemeri teisele poole kaldu. «Siis puhuvad tuuled vee nii-öelda üles mäkke Saksamaa ja Rootsi poole. Meil vastavalt langeb veetase.»
«Harukordne on aga see, et madalrõhkkondade vahel, kui meri peaks olema tavalisest kõrgem, on meie rannas veetase niipalju langenud,» lisas merefüüsik. Ökoloogilist ohtu see Läänemerele ei kujuta. «Meri on selliste asjadega harjunud. Kalad ujuvad ära, mõni kala võib-olla jääb lompi lõksu,» selgitas ta.
Soomere märkis, et tavaliselt puhuvad tugevad tormituuled ida- ja kirdepoolt kevadisel ajal. Seda on märgata eriti Väinamerel, kui parvlaevadel on vahel madala veeseisu tõttu raskusi mandrilt kas Hiiumaale või Vormsile sõitmisega.
Eesti rekordmadal mereveetase oli 1914. aastal Narva-Jõesuus, kui vesi langes 141 sentimeetrit alla keskmise.