/nginx/o/2016/10/05/5922401t1h3648.jpg)
Tallinna linnavalitsus kuulas tänasel istungil järjekordselt informatsiooni Tihase reoveekollektori olukorrast ning otsustas, et novembri lõpuks peab kollektor korras olema.
Stroomi ranna kollektori probleem on ikka lahendamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui keegi nüüd küsib, et kas see kollektor toimib või ei toimi ja millisel kujul ta toimima jääb, siis ega me täna Tallinna Vee käest selle kohta väga selget vastust ei saanud,» ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.
Ta meenutas, et nn Tihase kollektor on rajatud 1989. aastal nii sademevee kui reovee kogumiseks. «Selle kollektori suur probleem on see, et ta asub kümne meetri sügavusel, aga pinnasevesi on viie meetri sügavusel, nii et kollektor on viis meetrit allpool pinnasevee tasemest allpool,» rääkis Sarapuu.
Selle tõttu on väga raske teha mingeid uuringuid ja muid töid. Uuringud näitavad, et kollektori üks lõik on kuuenda šahti juurest vajunud. Nüüd on probleemid seitsmenda ja kaheksanda šahti vahel. «Nendes kohtades, kus on kahtlus, et kollektor on kehvas seisus, betoneeritakse see altpoolt ära, pealtpoolt pannakse killustik ja sisse viiakse betoontoru. Uuringud näitavad, et remonditud lõigul on kollektor korras. See tähendab, et seda on mõttekas rekonstrueerida,» lausus abilinnapea.
Sarapuu sõnul tekis linnavalitsusel aga hoopis teine küsimus. «Kui kollektorisse on betoontoru sisse pandud, siis kui suure läbilaskevõimsusega see toru on. Kas see võtab vastu sama sademevee hulga ja reoveehulga ja millise kiirusega see veehulk sealt läbi läheb? Linnavalitsus tegeleb selle asjaga väga tõsiselt sellepärast, et ei tekiks olukorda, kus arendajatele öeldakse, et vaadake ise, kuhu te oma sademevee ja reovee juhite. Tekib küsimus, et kas nad peavad olemasoleva kõrvale ehitama uue kollektori, mis oleks väga kallis ja tehniliselt väga raske,» selgitas Sarapuu.
«Linnavalitsus otsustas täna, et 30. novembriks peab olema valminud väga selge analüüs ja arvutused, mis näitavad, et pärast kollektori remonti peab see suutma vastu võtta sama palju sademe- ja reovett kui enne remondi algust,» lisas ta.
2014. aastal hakkas Tihase reoveekollektoriga ristuv Stroomi rannapromenaadi kergliiklustee nii hullusti vajuma, et tee tuli selle koha pealt sulgeda. Peatselt selgus, et vajumine oli tingitud 2,4 meetrise läbimõõduga reoveekollektorist, mille toru oli ära vajunud, nii et heitveed hakkasid pinnast ära uhtuma. Alguses lubas Tallinna Vesi probleemi kiiresti likvideerida, kuid pinnase vajumine jätkus ning tööde lõpetamine lükkus järjest edasi. Tööde lõpetamise järgmiseks tähtajaks on 30. november 2016.