Avaliku elu tegelased selgitavad: miks tuleks Rail Balticu projekt peatada? (6)

Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas ütles, et tema ei ole raudtee ehitamise vastu, vaid liitus pöördumisele allakirjutanutega seetõttu, et talle meeldib, kui inimesed elavad kaasa Eestile olulistele teemadele. Ta rõhutas, et pöördumise teinud inimeste seas on kõik eranditult Eesti käekäigu pärast hoolt kandvad inimesed.

«Seal püstitatud küsimustele on kindlasti vaja vastuseid. Ka mina ise olen seisukohal, et kui seda infrastruktuuri ei anna üldse kohalikeks reisideks kasutada ja see on n-ö paralleelne infrastruktuur ja me vajame ka kohalikku raudteed samal ajal, siis tundub see küll ülemäära pompoosne projekt,» lausus ta.

Lukase arvates on kõige olulisem mõelda sellele, kuidas kogu Rail Balticu projekti saaks rakendada rohkem Eesti huvides. Selle juures on tema hinnangul kahtlemata olulised ka keskkonnateemad.

«Minu jaoks on tegemist ulmeprojektiga, mis algab eikusagilt Tallinnast ja suubub eikusagile ehk kusagile Leedu-Poola piiri peale. Mis sealt edasi saab?»

«Oluline on, et ei dimensioneeritaks üle, mida me näeme siin mõnede liiklussõlmede puhul, mis plaanitud efekti asemel tekitavad hoopis ettenägematuid olukordi ja suretavad välja kohalikku elu või rikuvad liialt keskkonda,» ütles Lukas.

Ulmeprojekt

Avaliku elu tegelaste pöördumisele alla kirjutanud reformierakondlane, Tiit Vähi kolmandas valitsuses teede- ja sideminister olnud Kalev Kukk nimetab Rail Balticut majanduslikust aspektist vaadatuna ulmeprojektiks. «Minu jaoks on tegemist ulmeprojektiga, mis algab eikusagilt Tallinnast ja suubub eikusagile ehk kusagile Leedu-Poola piiri peale. Mis sealt edasi saab?» rääkis ta ja lisas, et Poolal on ajaloos varemgi infrastruktuuri rajamisega probleeme olnud.

Esmalt tuleb vaadata, mis raudtee rajamine maksab. Veelgi suuremaks mureks saavad olema ekspluatatsioonikulud ehk kulud, mida tuleb teha selleks, et raudteed üleval hoida, arvab Kukk.

«Kui liikluskiirus raudteel kasvab aritmeetilises projektsioonis, siis kulutused sellele raudteele vähemalt geomeetrilises projektsioonis ehk teisisõnu: iga kilomeeter tunnis, mis lisandub, läheb järjest ja järjest rohkem maksma,» rääkis ta.

«Kurb on see, et raha ei loeta. Sellisel kujul ei ole see raudtee majanduslikult mõistlik, samuti Eesti ruumistruktuuri seisukohalt,» lisas Kukk.

Rail Balticu peaks Kuke hinnangul rajama täiesti teistsugusel kujul. «Sellel raudteel peaks olema ka Eestile mingisugust kasu, mitte nii, et ta sõidab läbi Eesti ilma, et sellest kellelgi sooja ega külma oleks. Küsimus on selles, miks me sellist ülikiiret raudteed vajame, mis me sellega peale hakkame? Kas meil on olemas neid, kes seda raudteed reisijatena kasutavad?» arutles Kukk ja meenutas, et alles paar nädalat tagasi teatas Estonian Airi järglane Nordica, et peatab talvehooajaks lennud Berliini, kuna ei ole reisijaid. «Nüüd me loodame, et me tekitame selle raudteega suure reisijate buumi – see on täiesti naiivne lootus,» leidis Kukk.

Pole peatusi

Omaette küsimus on Kuke arvates seegi, kas Eesti vajab raudteed, mis ei läbi Eesti jaoks peaaegu ühtegi olulist asustatud punkti. «Mina peaksin tõesti Tartut läbivat trassi mõistlikuks variandiks,» möönis ta. Reformierakonda kuuluv Kukk lisas, et on oma arvamust erakonnakaaslastele avaldanud juba viimased kümme aastat.

Eesti ühiskonnategelane ja matemaatik Toomas Kiho ütles, et praegusel kujul Rail Balticu rajamine on vastutustundetu nii majanduslikult, rahaliselt kui ka keskkonnaalaselt. «Rail Baltic ei ole jätkusuutlik ja sinna lähevad täiesti kujuteldamatud rahavood – nii praegu kui ka tulevikus on see nii planeeritud,» lausus ta.

Kiho tõi välja, et kui tuleva aasta riigieelarves on teaduse rahastamiseks planeeritud 8 miljonit eurot, kuigi see peaks olema justkui oluline valdkond, siis Rail Balticu projektile on 2017. aastaks ette nähtud 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele. «Proportsioonid on täiesti paigast ära,» nentis ta.

Ka Kiho ei näe praegu kavandataval n-ö kiirrongil eriti mõtet. «Praegusel trassil ei ole isegi peatusi. Sellega ei saa Eestis peaaegu kuhugi sõita. Selle kõrval tuleb käigus hoida teist raudteed nendele, kes tahavad sõita Tallinnast Kohilasse, Raplasse ja Sakku,» nentis ta.

Kiho kinnitas, et tema seisukoht nii resoluutne ei ole ja tema poolest võib trass minna ka läbi Pärnu. «Antud kiri räägib sellest, et see trass võiks minna ka läbi Pärnu, aga peaasi, et see ei oleks selline tervet maad lõhestav,» leidis ta.

Pöördumisele alla kirjutanud Eesti endine peaminister Andres Tarand rääkis, et üle aasta aja tagasi arutas sama teemat Eesti Rooma Klubi mõttekoda. «Üks esimesi argumente oli see, et meile ei meeldi trassi valik Pärnu kaudu, kuna Tartu oleks oluliselt sidusam. Teiseks ei ole ka neid ülikiirusi tõesti mõtet taga ajada, kuna see teeb ehituse oluliselt kallimaks,» lausus ta. Tarand selgitas, et inimesed, kes praegu peamiselt rongiga sõidavad, on üliõpilased.

Tarand tõdes, et on ka oma kodukandis Harjumaal Padise vallas kruusaprobleemiga isiklikult kokku põrkunud. «Tekkisid tülid, et jälle hakatakse kruusa võtma jne. See tõepoolest koormab kõvasti meie maavarade kaevandamist,» märkis poliitik.

Tarand nentis, et väga suurt lootust tal siiski pole, et ühispöördumine projektis suuri muutusi kaasa tooks. «Ma olen mõnevõrra skeptiline selliste peatamiste võimaluste üle, aga korra võiks siiski kõik selle projekti maksumusega seotud asjad läbi vaadata,» lisas ta.