/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/06/16/194826t1h628f.jpg)
Inimgeograafia doktor Garri Raagmaa rõhutab haldusreformist rääkides, et valdade liitmine ei ole lahendus, mis peataks ääremaastumise.
Teadlane: valdade liitmine ääremaastumist ei peata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleks mõista, et haldusreform ei pea tähendama iga hinna eest valdade liitmist,» ütles Raagmaa Postimees.ee’le. «Põhiküsimus on selles, kas inimestel on kohtadel tööd.»
Teadlase sõnul ei tähenda tööstuse ja tootmise muutumine tingimata, et maainimesed linna peaksid kolima. «Järgmised 20-30 aastat on vägagi perspektiivsed ressursimajandustele: nii puhta toidu kui energia tootmisele,» ütles ta.
«Teine suur maapiirkondade väärtus on loodus ja rahulikum elulaad, mis meeldib paljudele. Turismitalud, Lääne-Eesti, Virumaa ja Värska spaad, aga ka maal elamine kõikjal üle Eesti kindlasti kestab,» rääkis Raagmaa. Samuti on Eesti maakohtadel tulevikku tervise- ja hooldusäris, mida vananev Euroopa üha enam vajab, usub ta.
«Kui arvestada, et senine Euroopa suvituspiirkond Vahemere ääres kõrbestub ja muutub aja pikku elukõlbmatuks, siis peaks Läänemere ääres tekkima puhke-tervise-hooldussektoris juurde tuhandeid töökohti. Ja just maakohtadesse,» arvas ta.
Samuti on oluline teadlikult koondada kohalikke ressursse ja «ajusid», et kiirendada ekspordivõimeliste ettevõtete arengut, ütles Raagmaa.
«Eestis oleks lahenduseks toimivad maakondlikud ettevõtluse arengu strateegiad, mis kombineeriks kohalikel eeldustel ja ressurssidel põhineva eksporttootmise, turismiarenduse ja elamisfunktsiooni (nii püsi- kui ka suveelanike teenused).»
Kõike seda võiks Raagmaa nägemuses juhtida otsevalitav maakondlik omavalitsus või siis praeguste kohalike omavalitsuste esindajate poolt paika pandav administratsioon, samuti säiliksid vallad.
Eilses Postimehes Hardo Aasmäe välja käidud «haldusbusside» ideesse suhtus Raagmaa kriitiliselt. «Kõiksusugused bussid on ajutised lahendused, mis takistavad kohapealsete jätkusuutlike lahenduste, ennekõike kogukonna enda poolt kujundatud teenuste väljaarendamist,» leidis ta.