Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Ahistav jälitamine muutub eraldi kuriteoks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Käerauad.
Käerauad. Foto: Toomas Huik

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et ahistav jälitamine on levinud ja tõsine probleem. «Eestis on elu jooksul ahistava jälitamisega kokku puutunud 13 protsenti naistest. Olukord, kus näiteks oma endist elukaaslast pidevalt telefoni või kirja teel ähvardatakse, põhjuseta tema kodu või töö lähedale satutakse ja muid selliseid asju tehakse, ei ole mingil juhul lubatav. See jätab inimesele väga tugeva psühholoogilise jälje. Seetõttu peame vajalikuks selline kuritegu eraldi sätestada,» ütles Reinsalu.

Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu.

Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus.

«Kõik need teod on tugevalt inimväärikust ja naiste õigusi alandavad. Näiteks naiste suguelundite moonutamine kahjustab väga raskelt nende inimeste tervist, toomata samas mingisugustki meditsiinilist kasu. Sellised teod tuleb selgelt hukka mõista. See nõuab aga nii poliitilist tahet kui ka õiguslikke võimalusi,» rääkis Reinsalu.

Reinsalu selgitas, et osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

«Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb ELi inimkaubanduse direktiivist ja see annab ühiskonnale selge signaali, et sellise raske kuriteo ohvriks langenud inimesi peab riik kaitsma. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,» rõhutas minister.

Tagasi üles