Jurist: võimalik, et Pettai käik tuli Keskerakonnale üllatusena

Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone on avalikkusele väitnud, et tema jaoks oli garantiikirjadest tulenev hagi ning Keskerakonna peakontorile seatud hüpoteek viimaste päevade üllatus. Vandeadvokaat Jaanus Tehver selgitas, et põhimõtteliselt on see võimalik.

«Konkreetselt hagi tagamise küsimuse saab maakohus lahendada nii, et hagi vastaspoolt ehk kostjat (antud juhul Keskerakond) vastavast avaldusest ei informeerita enne, kui kohus on lahendi (hagi tagamise määruse) teinud ja viimane on ka täidetud - näiteks kohtulik hüpoteek on seatud ehk kinnistusraamatusse kantud,» selgitas Tehver. Menetluskord, kus hagi tagamise küsimust menetleb kohus ilma teist vaidluspoolt teavitamata, on sätestatud selleks, et näiteks konkreetsel juhul ei saaks Keskerakond kiirkorras vara võõrandada.

«Eeltoodust tulenevalt on täiesti võimalik, et hagi tagamise määrus tuleb vaidluspoolele üllatusena.» 

Mis puutub arbitraažimenetlusse, siis ka selle puhul on võimalik, et hagi tagamise avaldus edastatakse maakohtule enne, kui arbitraažikohus (konkreetselt esitatud nõude läbivaatamiseks moodustatud vahekohtunike kogu, kuhu võib kuuluda üks või mitu vahekohtunikku) on moodustatud, hagiavaldus menetlusse võetud ja vastaspoolt (kostjat) on avalduse esitamisest ja menetluse alustamisest teavitatud.

«Sellise menetluse võimalikkus on samuti õigustatud seetõttu, et kostja ei saaks vahekohtusse pöördumise faktist teada saades astuda samme selleks, et juba menetluse algfaasis muuta hilisema võimaliku otsuse täitmine võimatuks (näiteks võõrandada kogu oma vara),» selgitas Tehver.

Seega on võimalik, et erakonna juhtkond ei olnud kuni maakohtust hagi tagamise määruse saamiseni teadlik faktist, et arbitraažikohtule on esitatud hagi ja sellega seoses on taotletud hagi tagamise korras erakonna kinnistu koormamist hüpoteegiga.

Hagi tagamine on menetlustoiming, mida reeglina tehakse kas menetluse alustamisel (hagiavalduse menetlusse võtmisel) või isegi veel varem. Seega ei eelda hagi tagamine seda, kas kohus või arbitraažikohus oleks vaidluse osas teinud juba mingi lahendi (tunnustanud hageja nõuet vms), selgitas vandeadvokaat.

Hagi tagamisega ei lahendata põhivaidlust ning hagi tagamisele vaatamata on võimalik, et põhivaidluses tehakse lõpuks otsus, et nõue on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata.

Hagi tagamise määruse alusel kinnistule seatud hüpoteek jääb üldjuhul vaidluse lõppemiseni kehtima ning kui vaidluse lõpptulemuseks on hagi rahuldamata jätmine, siis hüpoteek kustutatakse.

Ei saanud pimeduses elada

Arbitraažimenetluse tavapärased etapid on avalduse esitamine, arbitraažikohtu moodustamine, kostja seisukoha nõudmine, tõendite kogumine, asja arutamine (kirjalikus menetluses või istungil) ja otsuse tegemine. Seni kuni vaidluses puudub lõplik lahend (arbitraažikohtu otsus), ei saa ka kohtulikku hüpoteeki realiseerida.

Samuti selgitas vandeadvokaat, et kui hagis esitatud nõude kogusumma on 730 000 eurot, siis on ootuspärane, et kohtulike hüpoteekide summa ületab 800 000 eurot. «Seda seletab tõsiasi, et kohtuliku hüpoteegiga on lisaks hageja põhinõudele tagatud ka võimalikud kõrvalnõuded (näiteks viivis) ja menetluskulud, mida kostja peaks hagejale hüvitama hagi rahuldamise korral.»

Täieliku üllatusena ei saanud OÜ Midfield omaniku Paavo Pettai nõude esitamise plaan siiski erakonnale tulla, sest arbitraažikohtusse jõuab asi siis, kui poolte vahel on tekkinud vaidlus – lepinguliste suhete puhul tüüpiliselt siis, kui üks pool on esitanud nõude ja teine pole selle peale kas õigeaegselt reageerinud või on teatanud, et ta nõuet ei tunnista. 

Pettai on Keskerakonna poole nõudega pöördunud väidetavalt juba juuli lõpus. 

Garantiikirja kohaselt oli garantii realiseerimise kord kokku lepitud nii, et Midfield OÜ esitab Keskerakonnale kirjaliku nõude ja erakond peab raha välja maksma viie tööpäeva jooksul nõude kättesaamisest. «Seega on garantiinõude realiseerimise esimene tingimus kirjaliku nõude esitamine Midfield OÜ poolt ja kui seda poleks tehtud, siis loogiliselt ei saaks olla ka vaidlust nõude üle, mida tuleks lahendada arbitraažis. Eeltoodust tulenevalt võiks eeldada, et garantiikirjade alusel nõude esitamise fakt pidi Keskerakonnale teada olema.»

Teoreetiliselt eksisteerib Tehveri sõnul ka võimalus, et Midfield OÜ pöördus mingil põhjusel arbitraažikohtusse ilma, et oleks eelnevalt erakonnale kirjalikku nõuet esitanud.«See oleks ebatavaline ja ma ei kujuta ette, mis võiks olla sellise garantii realiseerimise viisi kasutamise põhjus, aga täielikult ei saa seda välistada.»