/nginx/o/2011/02/07/511952t1ha097.jpg)
Täna avaldatud Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua pöördumises Eesti erakondade ja üksikkandidaatide ning avalikkuse poole seisab, et on aeg anda ühiskonnale selge
sõnum: kõik siin elavad ja panustavad inimesed olenemata nende päritolust, rahvusest või keeleoskusest, on meie inimvara.
«Me kutsume avalikkust üles nägema positiivset selles, milles seni on tihti nähtud negatiivset,» seisab pöördumises.
«See on eelkõige muukeelsete inimeste märkamine ja nende tunnustamine Eesti saavutuste eest. Me hindame ühiselt vabadusi ja võimalusi, mida Eesti suudab pakkuda kõigile siin elavatele inimestele. Tulevikule mõeldes rõhutagem sedagi, millist potentsiaali ja strateegilist võimalust muukeelsete inimeste elu Eestile kujutab.»
«Me ehitame koos kestlikku ühiskonda ja riiki, tagades uutele põlvkondadele kindla tuleviku. Kutsume Eesti poliitikuid ja avalikkust seda potentsiaali märkama ning ka avalikult välja ütlema. Eelseisvad valimised annavad selleks hea võimaluse,» kinnitab pöördumine.
«Eesti tuleviku huvides on saanud vältimatuks vajaduseks näha muukeelses kogukonnas strateegilist võimalust, mitte probleemi. Eestis elavate rahvuste eluviisid ja tõekspidamised on üksteisele palju lähemal kui mitme rahvuskogukonna vahel Euroopa Liidu teistes riikides. Lõimumisel on olnud tagasilööke, kuid see toimub. Meie ühisosa on suurem, kui oleme harjunud märkama.»
Rahvuste ümarlaua pöördumisele on alla kirjutanud heategevusfondi juhataja Piet Boerefijn, vabakutseline ajakirjanik Scott Diel, kommunikatsioonikonsultant Jekaterina Eilart, piiskop Philippe Jourdan, riigiametnik ja õppejõud Tatjana Kiilo, meediakoolitaja Natalja Kitam, ettevõtja Taavi Kotka, semiootikateadlane Daniele Monticelli, lastepsühholoog Jelena Parfjonova, rahvussuhete uurija ja meediaspetsialist Pille Petersoo, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, rahvuskogukonna sekretär Juka Samogina, ettevõtte juht Sami Seppänen, kontserdimaja direktor Piia Tamm ning filosoofiaprofessor Tõnu Viik.
Koostöö kogu rahvuste ümarlaud moodustati mais 2010. Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke.