Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Savisaar saab uue kahtlustuse, süüdistus jõuab kohtusse hiljemalt novembris (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere, Karin Kangro
Copy

Prokuratuur esitab Edgar Savisaarele veel ühe kahtlustuse Tallinna eelarveliste vahendite ebaseaduslikus kasutamises, kogu süüdistus jõuab kohtusse hiljemalt novembri alguseks.

Riigiprokuratuur kinnitas Postimehele, et lisaks varem esitatud kahtlustustele on kohtu poolt Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaart alust kahtlustada ka Tallinna eelarveraha ebaseaduslikus kasutamises enda ja kolmandate isikute, sealhulgas Keskerakonna huvides. 2014. aasta suvel algatatud kriminaaluurimise käigus kogutud andmete põhjal esitatakse Savisaarele lähipäevil kahtlustus, mille kohaselt on ta 2013. aasta kohalike valimiste eel kuritarvitanud linna raha.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles ajakirjanikele, et Savisaar on teadlik, et prokuratuuril on teda alust uues kuriteoepisoodis kahtlustada, ning ta on kutsutud ülekuulamisele. «Kahtlustuse täpsemad sisulised andmed saavad talle teatavaks lähipäevil,» kinnitas ta.

Prokurör ei soovinud avalikustada, kes lisaks Savisaarele valimisreklaami tõttu kahtlustuse saavad, kuid ütles, et nad võivad olla seotud nii reklaamide valmistamise kui eri linnaosade-ametitega, kes on oluliselt kaasa aidanud reklaamide tellimisele ja valmimisele linnaeelarve vahendusel. Linnale tekitatud kahju ulatub tema sõnul paarisaja tuhande euroni.

Evestuse sõnul on uurimine võtnud aega, sest muu hulgas on tulnud välismaalt tellida erapooletu ekspertiis, mis pidi selgitama, kas tegu on valimisreklaamiga või mitte. Samuti on tema sõnul läinud aega, et selgitada toiminguid, mis reklaamide tellimisel on tehtud.

Prokuröri kinnitusel edastab kaitsepolitsei valimisreklaame puudutava kriminaalasja lähinädalatel prokuratuuri. Kohtusse võiks süüdistusakt nii altkäemaksu võtmises, rahapesus kui linnale eraldatud rahaliste vahendite omastamises tema sõnul jõuda hiljemalt novembri alguseks.

Evestuse sõnul on Savisaarel õigus eeldada, et tema suhtes menetletavad kriminaalasjad vaadatakse läbi ja saadetakse kohtusse ühes menetluses. Ta kinnitas, et rohkem Savisaart puudutavaid kriminaalasju või kuriteoepisoode prokuratuuril soolas ei ole.

«Edgar Savisaar on mulle kinnitanud, et ta ei ole Tallinna linna vara omastanud. Täpsemalt on aga riigiprokuratuuri kahtlustusi raske kommenteerida, kuna Edgar Savisaarele ei ole Tallinna linna vara omastamises kahtlustust esitatud. Samuti ei ole Edgar Savisaarele tutvustatud ekspertiisi, millel kahtlustus põhineb. Täpsemad kommentaarid on võimalik anda pärast kahtlustusega tutvumist,» teatas Savisaare kaitsja Oliver Nääs.

Ta lisas, et samadel asjaoludel on Savisaare ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) vahel käimas kohtuvaidlus seoses ERJK poolt tehtud ettekirjutusega, kus leiti sarnaselt riigiprokuratuurile, et teavituskampaania asemel oli tegemist poliitreklaamiga. «Nimetatud vaidlus on praeguseks jõudnud riigikohtusse. Riigikohus pidas vajalikuks asja menetlusse võtta, kuid ei ole veel otsust langetanud.»

«On selge, et riigiprokuratuuri plaanid toovad kaasa niigi ebamõistlikult pikalt kestnud kriminaalasja jätkuva venimise. Rahapesu episoodi on uuritud juba rohkem kui viis ja pool aastast. Uute kahtlustuste osas alustati menetlust rohkem kui kaks aastat tagasi. Seejuures on eriti küüniline ja pahatahtlik riigiprokuratuuri väide nagu tingiks asja täiendava venimise Edgar Savisaare eeldus ja ootus, et kahte täiesti eraldiseisvat juhtumit menetletakse koos. Edgar Savisaar ei ole sellist seisukohta kunagi väljendanud ega midagi sellist eeldanud. Tuletan meelde, et Edgar Savisaar on ametist kõrvaldatud korruptsioonikahtluse tõttu ning tema soov, huvi ja eeldus on, et see korruptsioonikahtlused saaksid võimalikult kiire lahenduse. Kahjuks liiguvad asjad vastupidises suunas.»

Eelnes pikk uurimine

Riigiprokuratuur otsustas juba 2014. aasta 9. juunil alustada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avalduse alusel Tallinna keskerakondlastest linnajuhtide valimisreklaamidega seoses kriminaalmenetlust.

Riigiprokuratuur soovis kriminaalmenetluse käigus kontrollida, kas Tallinna linnavalitsuse juhtimisülesandeid täitvad ametnikud on pööranud neile usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.

«Riigiprokuratuurile laekunud avalduses on viidatud sellele, et Tallinna linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Tallinnas võimul oleva Eesti Keskerakonnaga seotud isikute reklaamikampaaniat,» teatas 2014. aastal prokuratuuri pressiesindaja.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte järgi, mis käsitleb ametiisiku poolt toime pandud omastamist ja lubab süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 

Järelevalvekomisjon pöördus prokuratuuri poole, kui oli teinud Tallinna linnajuhtidele valimiskulude tagastamiseks ettekirjutuse. Pöördumise ajendasid kohalikel valimistel kandideerinud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäe ja tema asetäitja Priit Kutseri ning Tallinna ettevõtlusametis töötava Jaanus Mutli valimiste eel avaldatud ja algselt teavituskampaaniaks nimetatud valimisreklaamid, mille kulud maksis kinni Tallinna linn.

Järelevalvekomisjon märkis riigiprokuratuurile esitatud avalduses, et reklaamid ei olnud mõeldud mitte teavitusena kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid Tallinnas võimul oleva Keskerakonna reklaamikampaaniaks. Reklaamide varjatud eesmärk oli avalduse kohaselt Keskerakonna nimekirjades kandideerinud inimeste ja Keskerakonna huvide korruptiivne realiseerimine, kusjuures avalike vahendite kasutamiseks puudus legitiimne põhjus.

Komisjoni tähelepanu all olid Hiiu staadioni avamise plakat, millel figureerisid Jaanus Mutli, Edgar Savisaar ja Arvo Sarapuu, samuti Priit Kutseri spordikompleksi avamist lubanud plakat ja Karin Tammemäe kepikõnnitreeringute reklaam. Lisaks käsitlevad komisjoni pöördumised kaht videoklippi, kus Savisaar kutsus inimesi valima ja osalema Tallinna Maratoni eelsetel treeningutel.

Hiiu staadioni avamise reklaamil figureerisid 2013. aastal Jaanus Mutli, Edgar Savisaar ja Arvo Sarapuu. ERJK leidis, et poliitikud kasutasid linna raha valimisreklaamiks.
Hiiu staadioni avamise reklaamil figureerisid 2013. aastal Jaanus Mutli, Edgar Savisaar ja Arvo Sarapuu. ERJK leidis, et poliitikud kasutasid linna raha valimisreklaamiks. Foto: Mihkel Maripuu

Hiiu staadioni avamise reklaamidele kulus linnavalitsuse andmetel 11 000, Kutseri reklaamplakatile 1234,8 ja Tammemäe plakatile 268,8 eurot, viimastele summadele lisanduvad plakatite mahavõtmise kulud. Savisaare reklaamklipid, mida esitati erinevates tele- ja raadiokanalites ning mis kutsusid osalema Tallinna Maratoni ettevalmistavatel treeningutel, maksid kokku 100 842,69 eurot. Seda, kui palju maksis telekanalis PBK näidatud venekeelne reklaamklipp, milles Savisaar kutsus inimesi valima, pole kontrollikomisjonile teada.

Senised episoodid

Edgar Savisaarele on seni esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis, suures ulatuses rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.

Kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar MTÜ-le Eesti Keskerakond suures ulatuses keelatud annetusi ning Keskerakond omakorda võttis selle vastu. Keelatud annetuse kahtlustus on seotud ühe uuritava altkäemaksu episoodiga.

Samuti esitati Edgar Savisaarele kahtlustus suures ulatuses rahapesus. Kahtlustuse järgi varjas Savisaar ühes Šveitsi pangas ligi 192 000 eurot, millest ligi 174 000 kasutas ta eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Rahapesu puudutava episoodi uurimist alustati 2011. aastal ning see liideti nüüd altkäemaksude võtmist puudutava kriminaalasja juurde.

Savisaart kahtlustatakse ka neljas altkäemaksu võtmise episoodis, mis puudutavad rendilepingu põhjendamatut pikendamist, puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamist, kruntide vahetamist ja hankemenetlust.

Lisaks Savisaarele ning nii altkäemaksu andmisele kui võtmisele kaasaaitamises kahtlustatavale Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole esitati kahtlustus veel viiele inimesele, kel lasub kahtlus altkäemaksu andmises või vahendamises. Kahtlustuse said ärimees Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman, tema nõunik ja endine tipp-poliitik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ning ettevõtja Alexander Kofkin.

Ka Keskerakonnale mitmeid valimiskampaaniaid korraldanud reklaamiärimehele Paavo Pettaile esitati kahtlustus dokumendi võltsimises, notarile ebaõigete andmete esitamises, võltsitud dokumendi kasutamises. Pettaile esitati kuriteokahtlustus ka erakonnale suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele ning vastuvõtmisele kaasaaitamises. 

Tagasi üles