/nginx/o/2016/09/10/5815197t1h2d19.jpg)
Täna ootamatult surnud Aarne Rannamäe kolleegid telemajast nendivad, et nii heade teadmistega ja pikaajalise kogemusega ajakirjanikku on raske, kui mitte võimatu asendada.
Kolleegid telemajast: lahkus ekspert, eeskuju, nõuandja ja hea inimene (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aarne fenomen oli eelkõige see, et tal oli tohutu teadmiste pagas. Võib tunduda, et tal tuli eetris kõik iseenesest, aga see oli tegelikult tänu tohutule lugemusele, tohutule huvile maailmas toimuva vastu,» nentis teleajakirjanik Andres Kuusk. «Teisest küljest tal oli suurepärane oskus üks teema võtta ette põhjalikult ja hoida sellest kinni, mitte lasta intervjueeritaval kalduda kõrvale, küsida teravaid ja täpseid küsimusi. See on kaasa sündinud eriline anne, mida ta on oma tööga tohutult lihvinud.»
Kuusk märkis, et eriliselt tuli Rannamäe tugevus välja kõige raskematel hetkedel, otse-eetris. «Alles tegime temaga koos ülekandeid presidendivalimistelt Riigikogus. Ülekandebussis on palju sahmimist, ma vaatasin teda ja mõtlesin, et issand, ta on nii heas vormis, see kiirus ja teravus, kuidas ta reageerib…»
Kuuse sõnul võib liialdamata öelda, et Rannamäe oli kõikide ERRi ajakirjanike jaoks eeskuju. «Ta oli nii tugev sisuliselt, ajakirjanduslikus mõttes, ta teadis nii palju asju, ja arvan, et telemajas ei olnud inimest, kes poleks temalt nõu küsinud.»
Rannamäe ei pidanud end staariks ega teistest paremaks või kõrgemaks, nentis Kuusk. «Ta oli hästi tore, mõnus, terava ja toreda huumorimeelega. Töö on siin raske, päevad on pikad, selline omadus aitab hästi vaimu üleval hoida. »
«Üldiselt öeldakse, et pole olemas asendamatuid inimesi, aga see auk, mille Aarne lahkumine jätab, on ikka täiesti korvamatu,» sedastas Kuusk.
Välispoliitikakommentaator Peeter Kaldre rõhutas samuti, et teist nii pika staažiga ja tugevat välispoliitikaajakirjanikku naljalt ei leia. Kaldre märis, et Rannamäe ei läinud kunagi libedale teele, näiteks ei laskunud kollasesse ajakirjandusse.
«Nii nagu ta alustas kirjutamist tõsistest asjadest, nii ta ka lõpetas nendega. Ta ei libastanud nagu paljud ajakirjanikud, et kirjutavad ükskõik millest. Tal oli oma kindel liin, mida ta ajas, ja mida ajas väga kaua, algusest saadik,» nentis Kaldre.
Mihkel Kärmas nentis, et nõu on Rannamäelt temagi küsinud.
Imetleda tuleb Kärmase sõnul Rannamäe tohutut sihikindlust, keskendumist ja valitud teemale truuks jäämist. «Tal oli südamelähedane see teatud piirkond ja seda ta valdas peensusteni ja ei pidanud ka paljuks, et mulle öelda, kui ma näiteks eksisin mingite faktidega selle piirkonna asju käsitledes.»