Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik: Eesti võidaks TTIP leppest kõige rohkem

Toetudes ECFRis läbi viidud uuringule, sõnas Malmström, et võimalikust leppest Eestist suuremat kasusaajat Euroopa Liidus ei leidu, eriti, sest Eesti eksport USAsse pole praegu väga suur. «Sellest võidaksid eriti väikeettevõtted, sest väheneksid tariifid ja bürokraatia, mis muudab ekspordi neile keerulisemaks,» arvas ta.

Küsimusele, kuidas selle leppe sõlmimist ja läbirääkimisi võib mõjutada USAd ees ootav presidendivalimine, sõnas kaubandusvolinik, et kaubanduslepetes kokku leppimine võtab aega- eriti praeguses ELi ja USA sisepoliitilises olukorras. «Oleks väga tore, kui me selle enne presidendivalimisi tehtud saaksime. Kui seda selleks ajaks ellu ei viida, peame me uue presidendiga neid läbirääkimisi jätkama,» sõnas Malmström.

«Me ei spekuleeri selle üle, kuidas uus president võiks mõjutada TTIP läbirääkimisi. Kes iganes selleks saab- ELil ja USAl saavad siiski diplomaatilised ja majanduslikud suhted olema,» lisas ta.

Brexit Malmströmi sõnul siiani vabakaubanduslepet mõjutanud ei ole. «Meie USA osapooled on muidugi järelepärimisi teinud aga nad on siiani sellest väga huvitatud, koos Suurbritranniaga või ilma. president Obama on avalikult öelnud, et TTIP on USA üheks välispoliitiliseks prioriteediks,» ütles kaubandusvolinik.

Küsimusele, kas TTIP võiks suurendada ELis geneetiliselt muundatud toidu osa turul, sõnas Malmström, et need reeglid jäävad muutmata. «Kui USA soovib ELi turule mõne toote tuua, peab see vastama meie reeglitele, ja me peame USA turul järgima nende reegleid. See puudutab turvanõudeid näiteks mänguasju, riideid jne aga ka GMO (geenmuundatud organism/toit) tooteid. USA teab, et me ei muuda oma GMO reeglistikku,» ütles ta.

Leppe eesmärgiks on edendada kaubavahetust ja mõlema osapoole majanduskasvu ja selle üksikasjad on üldsusele salastatud.