Riigikogu õiguskomisjon valmistub aruteluks liiklusõnnetuse järgselt alkoholi tarbinud juhtide karistamise teemal ning plaanib sellesse kaasata ka eksperte.
Komisjon hakkab arutama õnnetusejärgse alkoholitarbimise karistamist (1)
«Õiguskomisjon jätkab arutelu liiklusõnnetuse järgselt alkoholi tarbinud juhtidele ettenähtud karistustest sügisistungjärgul, arvatavasti septembris,» ütles komisjoni esimees Heljo Pikhof neljapäeval BNSile.
«Kavas on kaasata arutellu ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindajad, et kuulata ära EKEI seisukohad tänaste ekspertiiside võimalustest,» lisas Pikhof.
«Komisjon soovib saada täpsemat infot näiteks selle kohta millised on ekspertiisi võimalused tuvastada seda, millal täpselt õnnetuse põhjustanud juht alkoholi tarbis ning milline oli tema joove õnnetuse toimumise ajal,» märkis õiguskomisjoni esimees.
Pikhof rõhutas, et tema on jätkuvalt seisukohal, et seadus vajab muutmist, aga täpsemad tulemused selguvad arutelude põhjal.
Õiguskomisjon tahab kaaluda, kas tuleks muuta seaduseid ja karistada liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti kriminaalkorras või on piisav kehtivas liiklusseaduses olev väärteokorras karistamine. Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust. See võimaldab õnnetuse põhjustanud joobes juhil väita, et ta tarbis alkoholi õnnetuse järgselt ning juht võib pääseda kergema karistusega.
Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
Politsei esindajate sõnul on viimase 2,5 aasta jooksul on karistatud vähemalt 85 juhti, kes on pärast liiklusõnnetuses osalemist tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet.