Fotod: näitusel esitletakse üht vanimat eesti keelt sisaldavat trükist

«Agenda parvat» ehk «Väikest käsiraamatut» saab näha näituse Ajaraja uusaja raamaturiiulis. Eesti Keele Instituudi vanemteadur Kristiina Ross ütles Postimehele, et trükis on Eestisse deponeeritud kaheks aastaks. «Aga selle aja jooksul on originaal ise riiulis ainult aeg-ajalt, et haruldast eksemplari võimalikult vähe kahjustada,» lisas ekspert.

Rossi sõnul on deponeeritud rariteet teadaolevalt ainus säilinud eksemplar. «Eesti raamatuloos teeb selle eriliseks asjaolu, et tegemist on vanuselt teise säilinud eesti keelt sisaldanud raamatuga üldse. Sealjuures on vanimast raamatust, Simon Wanradti koostatud ja Johann Koelli tõlgitud 1535. aastal ilmunud luterlikust katekismusest, alles ainult üksikud katkenud leheräbalad,» märkis ta. «Agenda parva» eksemplar on aga haruldaselt hästi säilinud terviklik raamat.

Teadur lisas, et trükises kajastuv eesti keel on väga ilus ja puhas, võõrmõjudest rikkumata. «See esindab hoopis teistsugust vaimuliku eesti keele kuju kui vanuselt järgmised, kümmekond aastat hilisemad luterlikud käsiraamatud, mille keelekasutusest tänapäeva eesti kirjakeel on tekkinud,» sõnas Ross.

Väike agenda on praktiline käsiraamat, mis oli mõeldud rekatoliseeritud Liivimaa provintsi katoliku preestritele ametitalituste läbiviimiseks. Põhiosas on see ladinakeelne, aga koguduseliikmetega suhtlemist reguleerivates osades on küsimused ja vastused neljas rahvakeeles: läti, lõunaeesti, poola ja saksa keeles.

Raamat ilmus 1622. aastal Braunsbergis (tänapäeva Braniewo Poola territooriumil, Kaliningradi oblasti külje all), kus oli tol ajal jesuiitide kolleegium.

Praegu kuulub raamat Warmia metropoliitkonna kõrgema vaimuliku seminari Hosianum raamatukogule Olsztynis.

Eestisse toodi ajalooline trükis välisministeeriumi abil. Nimelt transporditi teos diplomaatilise posti teel, spetsiaalses turvakohvris.

Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone avamine on kavas 1. oktoobril.