Täna astusid taas kohtu ette kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatav Haron Dikajev ja veel 17 inimest, kellest suuremat osa süüdistatakse alliilmajõuku kuulumises.
Ülirange käsuliin Dikajevi jõugus: kes korraldusi ei täitnud, sai rusikaga näkku (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaistung pidi tegelikult toimuma möödunud nädalal, kuid kuna üks kohtualustest ei ilmunud kohale, otsustas kohtunik Margot Mikler süüasja arutamise nädala võrra edasi lükata.
Tänase istungi alguses kulus umbes 45 minutit protseduurilistele küsimustele – kohtunik luges 18-le kohtualusele ette süüdistused ja seejärel andsid nad oma allkirjad paberile, millega tõendasid, et on oma õigustest aru saanud. Lisaks jagati laiali mitu paari kõrvklappe, et kohtualused kuuleksid tõlgi vahendusel, mida kohtus räägitakse.
Kahjukannatajatena olid kohtusse muu hulgas kutsutud ka kiirlaenu- ja telekomifirmade esindajad, kuid nemad kohale ei ilmunud. Küll aga olid kohtus mõned eraisikutest kannatanud.
Riigiprokurör Vahur Verte selgitas oma avakõnes, et jõuk tekitas Lätis ja Leedus kokku üle 300 000 euro eest kahju. Lisaks kahju tekitamisele Lätis ja Leedus, soovisid jõugu liikmed kelmusi toime panna ka Eestis.
Prokuröri sõnul oli jõugu eesmärk teenida Eestis vähemalt 22 000 euro eest kriminaalset tulu, kuid see jäi meeste tahtmisest sõltumata realiseerimata. Sellegi poolest õnnestus jõugul Eestis varalist kasu saada üle 7000 euro.
Ülirange käsuliin
Süüdistuse kohaselt tegutses kuritegelik ühendus vähemalt alates 2011. aasta augustist ning algselt oli seal lisaks Dikajevile veel kaks liiget, Sergei Primak ja Sergei Džavakjan. Sama aasta detsembris värvati Robert Raag, kolm kuud hiljem Tanel Mandelkorn ja nii edasi, kuni lõpuks oli kuritegelikus kambas kokku 13 inimest.
Uurimise käigus kogutud tõendid näitavad prokuröri sõnul, et kui Dikajev oli ühenduse juht, siis Džavakjan oli nn brigadir. Dikajev käitus juhile kohaselt - ta jagas ühenduse liikmetele käsklusi ja korraldusi, talle tuli vajalikul ajal tagada transport ning kui vaja, jagas ta liikmetele ka käitumisjuhiseid. Igapäevaselt kontrollis ühenduse liikmete tegevust ja käskude täitmist Dikajevi parem käsi Džavakjan.
Jõugu nn eliiti kuulusid lisaks Džavakjanile ja Dikajevile ka Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko ja Eduard Oleinik. Liidrite «punker» asus Tallinnas Tartu maanteel, kuhu oli jõuk enda tegevuse maskeerimiseks registreerinud spordiklubi. Madalama positsiooniga jõugu liikmetel sinna asja ei olnud.
Dikajeviga otse võisidki suhelda vaid eliiti kuuluvad mehed, madalama positsiooniga liikmed pidid seda tegema läbi vahendaja. Vahendajaks oli kas Džavakjan või Robert Raag, kes värvati Dikajevi isiklikuks autojuhiks ja ihukaitsjaks.
Kui madalama positsiooniga liikmed juhi antud käsklusi-korraldusi ei täitnud, said nad kõrgema positsiooniga liikmetelt peksa. Dikajev ise sõnakuulmatute liikmete karistamisest osa ei võtnud.
Ühendusel oli ka oma ühiskassa, mida kontrollis Dikajev isiklikult. Oma tegevuse varjamiseks vahetasid jõugu liikmed alatasa oma telefoninumbreid.
Kasutati varifirmasid
Oma avakõnes luges prokurör ette ka kõigi kohtualuste detailsemad süüdistused - kes tegutses varifirmade loomisega, kes aitas leida käibemaksupettuseks vajalikke autosid ning kes pani toime väiksemaid kelmusi, mis puudutasid järelmaksulepinguid. Viimaseid panid enamjaolt toime jõugu värvatud tankistid.
Käibemaksupettus nägi laias laastus välja nii, et jõugu liikmed tegid Lätis ja Leedus nn varifirmasid, mille kaudu laenati või osteti autosid. Need aga müüdi omakorda maha inimestele, kes olid juba tegelikult ette teada ning seeläbi ei makstud ostu-müügi tehingute pealt käibemaksu.
Kokku omandati nii vähemalt 35 sõidukit ja vähemalt 28 tehinguga pandi toime käibemaksupettus. Nagu juba mainitud, tekitati nii Leedule kahju umbes 206 000 euro eest, Lätile ligi 100 000 euro eest.
Kui kohtualustelt küsiti tänasel istungil, kas nad tunnistavad end neile ette heidetud süütegudes ette, vastas osa neist jaatavalt. Enamik end siiski süüdi ei tunnistanud. Dikajev ütles kohtus, et võtab süü omaks kehalises väärkohtlemises, kuid kuritegeliku ühendusega seotud episoodides ta end süüdi ei tunnista.
Süüdistuse sisu
Riigiprokuratuur esitas aasta alguses süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist. Dikajevit ennast süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, kellest enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Jõugu juhtimises süüdistatav Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla.
Süüdistuse järgi rahastas ühendus oma tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude kaudu. Osaleti käibemaksupettustes Lätis ja Leedus, mille tulemusena tehti seal kahju sadade tuhandete eurode ulatuses. Lisaks juhiti Eestis klassikalisi kelmusi, kuhu kaasati tankistid, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid.
Vähem oluliste kuriteoepisoodidena heidetakse süüdistatavatele ette kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.
Riigiprokurör Vahur Verte ütles pärast süüdistuse esitamist, et eeluurimisel kogutud info kohaselt oli kuritegelik ühenduspüsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.
«Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,» kirjeldas Verte.
Kriminaalmenetlust alustati juba 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdi mõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.