Kross: artikkel 5 ei tähenda kallaletungi korral viivitamatut abi

«Artikkel 5 muidugi kehtib. Ühe liikme ründamist võetakse ründena kõigi vastu, aga see ründe tunnistamine ei tähenda automaatselt, et Eestile tullakse appi. Sinna on omakorda pikk tee, algavad poliitilised arutelud, see vahepealne aeg, et kuidas Eesti selle aja vastu peab, on minu jaoks küsimärk,» sõnas Kross ETV julgeoleku- ja välispoliitika teemalises valimisstuudios.

Piirilepingust ja suhetest Venemaaga

Euroliidu-Venemaa viisavabadusest rääkides rõhutas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo, et suhtlemine naaberriigiga nii lihtsalt kui võimalik on ju meie kõikide eesmärk.

«Missugust Venemaad me tahame? Meil ei ole kasulik mängida teda nurka ja pisendada Venemaa rolli,» rõhutas sotsiaaldemokraat Marianne Mikko.

«Millist demokraatlikku Venemaalt me tahame? Igas kultuuris demokraatia tähendab ise asju, mitte ainuvõimalikult ameerikalikku versiooni,» meenutas Rahvaliidu esindaja Hannes Toomsalu.

«Arvestades laiemat rahvusvahelist keskkonda, pole suhete tasemes Venemaaga häda midagi. Venemaa on Eestile ekspordipartner number kolm. Ma ei näe väga, mis poliitiliselt poolelt veel Eesti saaks ära teha. Ma pole suutnud välja mõelda, mida peaksime veel teistmoodi tegema. Kindlasti tahame maksimaalselt demokraatlikku ja õigusriigilikku Venemaa, aga kuhu ta tegelikult areneb on vist iseasi,» tõdes Reformierakonda kuuluv välisminister Urmas Paet.

Eerik-Niiles Krossi hinnangul piiriläbirääkimisi taasalustada kindlasti ei tuleks, kuna Eesti-Vene piirileping on riigikogus ratifitseeritud.

«Koht, kus Eesti saab mõjutada Venemaad, on läbi NATO ja euroliidu, eriti just viimase, kuna see on poliitiline liit,» rõhutas Kross.

«Strateegiline analüüs annab pildi, milline Venemaa on, mitte, milline meie tahaksime, et ta oleks. Mina tahaksin hoopis teada, kuhu ta tegelikult läheb,» sõnas Kross.

Kui Eesti välispoliitilises mugavustsoonis liiga unelema jääb, siis võib Krossi hinnangul juhtuda, et leiame end võibolla varsti ühises julgeolekutsoonis Vladivostokiga.

«Näeksin hea meelega, et piirilepingu teemaga edasiminekul algatuse teeks Vene pool. Ma ei näe võimalust, et Eesti teeks algatuse,» sõnas Keskerakonna esindaja Enn Eesmaa.

«Jumal väga armastab Eestimaa riiki, jumalal on väga hea plaan meiega. Tartu rahuleping on üsna hea leping. EKD jätaks praeguse olukorra ses vallas kehtima. Välisriigid tunnistavad seda lepingut siiamaani,» sõnas Andres Toome Eesti Kristlikest Demokraatidest.

Kalju Mätik Eesti Iseseisvusparteist rõhutas, et Venemaal pole õiguslikku alust Tartu rahu ülesütlemiseks, kuna Eesti pole seda rikkunud. «Nürnbergi tribunal on öelnud, et piirilepingute rikkumine on kuritegu. Uut piirilepet pole kindlasti vaja.»

Juri Žuravljov Vene Erakonnast Eestis (VEE) leidis, et igas riigis on oma tugevad teemad. «Uued inimesed toovad uued suhted välispoliitikasse,» avaldas Žuravljov lootust Eesti-Vene suhete tulevikuväljavaadete osas.

«Alustada võiks majanduse-kultuurisuhete alal, Oluline on, et oleks perspektiivse vaatega inimesed, kes saavad aru, et maailm tervik,» leidis Žuravljov võimalikust Vene ohust Eestile rääkides.

NATO kaitseplaanidest ja Euroopa Liidus tegutsemisest

«NATO kaitseplaanid pole debatiteema, need on olnud olemas NATO-l kogu aeg,» rõhutas Aaviksoo.

«Vaadates meie osalust missioonidel, on meil väga tugev positsioon, ka on Eesti kahe-kolme küberjulgeoleku alal kompetentseima riigis hulgas maailmas,» rõhutas kaitseminister.

Aaviksoo nõustus, et Eesti välispoliitika teravik võiks tugevam olla. Küberjulgeolekust rääkides rõhutas ta, et Eesti peabki n-ö. oma teemat arendama. «Kui meil on oma tugev teema, siis peamegi seda tugevdama.»

Välisminister Paet leidis, et kui sõjaväelaste koostatud kaitseplaane laias avalikkuses arutataks, siis muutuksid need ju kiiresti mõttetuks.

Ta ei nõustunud kriitikaga, et Eesti pole Euroopa Liidus ennast kehtestanud. «Gruusia arengukoostöö on jätkuvalt prioriteet, demokraatliku õigusriigi ülesehitamine Gruusias, Moldovas, idapartnerluse koolituskeskuse avamine – et idapartnerlus reaalse sisuga täita,» loetles minister Eesti saavutusi. «Et Rootsi ja Poola kirjutasid kirja, ei tähenda, et idapartnerlus oli vaid nende initsiatiiv.»

Hannes Toomsalu nõustus, et Eesti välispoliitika on hetkel mugavustsoonis. «Julgeoleku teema rõhk peaks minema sotsiaalsele sidususele ja majandusele,» leidis ta. Toomsalu nõustus ka, et Eesti pole ennast ELis kehtestanud.

«Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine poliitika, tähtis on otsida Eesti nišši, aga enne paika saada see meie omanäoline väärtuspõhisus poliitikas,» rõhutas Kross.

«Konfliktikohtades peaksid naised rohkem tegelema vahendus- ja lepituspoliitikaga,» leidis Marianne Mikko.

«Kui meie ametnikud istuvad Euroopa institutsioonides, siis 80 protsendi ulatuses istuvad nad seal formaalselt. Institutsioonides peaksime olema aktiivsemad. Julgeolek pole mõiste vaid NATO kontekstis, ka pehme julgeoleku mõõde on väga oluline,» rõhutas Mikko.

Mikko ei nõustunud väitega, et Euroopa Liit on nõrk. «Pehme julgeolek, mida EL üle maailma ekspordib, on väga tähtis ja selle ilmnemine võtab lihtsalt rohkem aega. ELi välispoliitika juht paruness Catherine Ashton on väga hea poliitik ja hästi oma tööga hakkama saanud.»

«Ei soovita uinakusse laskuda, lootuses et kõik on korras. Ühised väärtused panevad meid ühiselt tööle, aga väärtuste kontrollimine aegajalt, et kas need on paigas, see oleks tarvilik aegajalt,» sõnas kristlik demokraat Toome.

«Ega euroliidus pole ühtset ja tugevat välispoliitika liini, on riigid, kellel on omavahel paremad kontaktid,» tõdes Enn Eesmaa.

Kalju Mätik leidis, et euroliidust on Eestile sama palju kasu, kui uppujal õlekõrrest. «Eesti ei peaks kuuluma euroliitu, vaid ainult NATOsse.»

Afganistani missioonist ja ajateenistusest

Kohustusliku ajateenistuse kaotamise kohta leidis Aaviksoo, et ei maksa hakata lõhkuma asja, mis on just korralikult tööle saadud.

«Ajateenistust tuleb jätkata, aga üleminek vaikselt ja hiilivalt kutselisele armeele juba toimub,» ütles Enn Eesmaa.

«Peaksime rohkem missioonide puhul vaatama, kuidas neid otseselt seostada Eestiga, kuidas neist kogemustest Eestile kõige rohkem kasu saada. Juhtimiskogemust näiteks, sest lahingkogemust saame niikuinii,» rõhutas Kross.

«On väärarusaam, et Reformierakond kohe tahaks likvideerida ajateenistuse. Meie positsioon on selline, et samm-sammult tuleks suurendada kutseliste kaitseväelaste hulka ning ajateenistust kuue peale lühendada,» selgitas Paet.

«Peaksime ära lõpetama iga valimisteaegse jutu sellest, kas säilitada ajateenistus või luua kutseline armee. Kutseline armee on 5000 meest, kes tapetakse ära sõja esimestel päevadel,» hoiatas Kross.

Afganistani missioonist rääkides leidis Kross, et tuleks aru anda, et kui oleme otsustanud midagi teha, siis enneaegne äratulek on oma lubaduse murdmine.

«Patriotism jääb alati, see on hea väärtus,» tõdes Žuravljov VEEst.

«Ühiskond pole naiste kohustuslikuks ajateenistuseks valmis,» leidis Toome.

«Et patriotismi tunne pole ühiskonnas enam väärtus, on väga ohtlik tee. Võiksime võtta eeskujuks Iisraeli, kus inimesed on oma maa üle uhked, see on nende riik ja nad kaitsevad seda - see kokkulepe seal on olemas,» rõhutas Toome ajateenistuse kohta.

Välismissioonide kohta arvas Toome, et ÜROd või NATOt või ELi on manipuleertitud ning mitmed sõjad on alustatud ehk hoopis majanduslikel põhjustel. Samuti seadis Toome ehitusinsenerina kahtluse alla New Yorgi kaksiktornide ründamise ja hävingu ametliku versiooni.

«Põhiline on, et Kaitseliit oleks tugev ja üle maa hajutatud. Oleme seisukohal, et peaks osalema ÜRO rahuvalveoperatsioonidel, aga mitte NATO operatsioonidel,» sõnas iseseisvusparteilane Mätik.

«Sotsid on ajateenistuse ja kutselise armee segastruktuuri poolt. Afganistani missioonile tähtaja seadmine oleks mõistlik küll ning kindlasti ei tohiks me seal jääda viimaste sekka,» leidis Mikko.

«Afganistani läksime koos liitlastega sisse, tuleme sealt ka koos välja,» leidis Toomsalu. Lubadust kahe protsendi SKPst eraldamise kohta kaitsekulutusteks tuleks Toomsalu arvates pidada. «Me ei saa Afganistanis viimaste hulka jääda, meil pole strateegilist õhutransporti,» märkis ta.