Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Otseülekanne: ELAK korraldas seoses Briti referendumi tulemustega parlamentaarse kuulamise (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) korraldas täna parlamentaarse kuulamise, kus arutleti  Euroopa Liidu tuleviku üle Ühendkuningriigis toimunud referendumi tulemuste valguses. Postimees vahendas arutelu otseülekandes.

ELAKi esimehe Kalle Pallingu sõnul võib Ühendkuningriik küll lahkuda Euroopa Liidust, kuid on ja jääb liidu liikmesriikidele oluliseks partneriks nii majanduse kui julgeoleku vallas.

«Eestil on Ühendkuningriigiga tihedad sidemed, samuti on paljud Eesti elanikud seal tööl või õppimas ja seepärast on oluline arvestada kõigi võimalike Brexitist tulenevate mõjudega,» ütles Palling pressiteate vahendusel.

Esimeses teemablokis räägivad Euroopa Liidu siseturust ja konkurentsivõimest ning majandus- ja rahaliidust (EMU) ja Euroopa Liidu eelarvest rahandusministeeriumi finantspoliitika- ja välissuhete asekantsler Märten Ross ja Eesti Panga president Ardo Hansson.

Julgeolekuküsimustest on kutsutud rääkima välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ja siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koort.

Kaupade ja teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus käsitleb oma ettekandes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemets.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand käsitlevad töötajate vaba liikumise ja tööhõivega seotud küsimusi. Eksperdina osaleb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Brexitil ehk Ühendkuningriigis juunis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Referendumil osales üle 70 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Tagasi üles