/nginx/o/2016/08/25/5760927t1hda3d.jpg)
Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on Eesti naabrid riburadapidi ümber vaatamas oma seniseid meetmeid riigi ja elanikonna kaitsmiseks.
Olukord maailmas ärgitab ka Eestit üle vaatama oma vastupanuvõimet (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta detsembris alustas ka Eestis tööd elanikkonnakaitse rakkerühm, kes peab veel selle aasta lõpuks esitama valitsusele kontseptsiooni elanike kaitsmiseks kriisiolukorras.
„Oleme näinud oma idanaabri agressiivset poliitikat Ukrainas, näinud seda, kuidas terroristlikud organisatsioonid globaaselt pead tõstavad. Paratamatult peab reageerima ka Eesti,“ rääkis siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont.
Maaeluministeerium viis 2010. aastal läbi uuringu, mille tulemustest selgus, et keskmine Eesti leibkond saaks kriisiolukorras olemasolevate toiduvarudega hakkama seitse päeva. Hannes Kondi sõnul on elementaarne, et igal leibkonnal peaks olema kodus mingi kogus toitu varutud. Piisav hulk toiduvarusid pole aga kaugeltki ainus, mis kriisisituatsioonis olulist rolli mängib.
Inimeste heaolu ja riigi toimimine sõltuvad elutähtsatest teenustest. Nendeks on näiteks elektri ja veega varustamine, andmesideteenus ja sularaharinglus. Meil on vaja mõelda, kuidas neid teenuseid senisest paremini kaitsta,“ lausus asekantsler Kont. Kaasajale omane sõltuvus kübersüsteemidest ja tehnoloogia areng tuletavad meelde, et tuleb valmis olla uuteks ohtudeks. „Olukord muutub ja muutume ka meie,“ nentis Kont.
„Me vahetame teiste riikidega – näiteks Põhjamaade ja Saksamaaga – parimaid praktikaid, kuid ei kopeeri nende lahendusi. Meil on oma loogika, kuidas julgeoleku- ning sisekaitsepoliitikas asju ajame,“ rääkis Kont.
Kondi sõnul tuleb mõista, et Eesti vastupanuvõime võrdub meie valitsusasutuste, ettevõtete ja inimeste endi vastupanuvõimete summaga. „Kui kõik osapooled teadvustavad, mida nad saavad teha oma vastupanuvõime tõstmiseks ja astuvad selleks vajalikud sammud, muutubki riik tervikuna tugevamaks,“ lisas ta
„Valitsusasututel ja elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel on olnud juba aastaid kohustus hinnata riske ning harjutada ohtudele reageerimist. Samuti on riigis olemas esmased kütuse-, toidu- ja ravimite varud. Kas see on piisav? Ilmselgelt on meil veel palju tööd teha. Kui me tahame tõsta kogukondade, valitsusasutuste ja ettevõtete valmisolekut ja vastupanuvõimet, siis peame antud teemat senisest rohkem tähtsustama ja sellesse märkimisväärselt rohkem investeerima,“ rääkis asekantsler.