Villa Mon Repos ärkab uuele elule

Kesklinna vanema Aini Härmi sõnul on firma Kuukaar alustanud ajalooliselt väärtuslikus hoones esmaseid avariitöid, milleks on seenetõrje, tarindite proteesimine ja stabiliseerimine ning uue katuse paigaldamine.  Ehitajad lõpetavad need tööd tänavu hilissuvel.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on villa päästmise juures oluline osa nii muinsuskaitseameti asjatundlikul ning nõudlikul tegutsemisel kui linnaosa valitsuse järjekindlusel.

«Antud piirkonnas on teisigi positiivseid näiteid linnaruumi korrastumisest,» ütles Aas. «Kadrioru piiril asuv, aastaid varemetes püsinud Oru poe kinnistu (Narva mnt. 116) sai läinud aasta lõpul tondilossist priiks, mis näitab, et linna dialoog omanikuga võib vilja kanda. Hoo sai sisse ka firmale NG Eesti kuuluva Mon Repose villa taastamine. Lõpuks suutis linn omaniku tegutsema panna ning maja hävingust päästa.»

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Oliver Orro on vana väärika maja ajalooga tuttav.

«Villa Mon Repos  on ehitatud 19. sajandi keskel ja asub Kadrioru niinimetatud kuurorditsoonis. Hoone arhitektist andmed puuduvad,» mainis Orro. «Maja oli mõeldud suvitusvillaks Peterburi supelsakstele. 20. sajandi algul asusid selles kasiino ja restoran. Uhke historitsistliku hoone arhitektuuris segunevad neorenessansi ja neogootika elemendid. Katusetornist avanes omal ajal, kui puud madalamad olid, vaade merele.»

Nõukogude ajal kuulus villa toitlustustrustile ja jagati väikesteks korteriteks. 1970. aastail tunnistati hooletusse jäetud ja seetõttu kiiresti lagunev hoone elamiskõlbmatuks. Endisesse aeda villa ja Narva maantee vahel ehitati 1960. aastail Voldemar Herkeli projekti järgi Musta Luige kohvik.

21. sajandi algul sattus kinnistu firma NG Eesti kätte, kes soovis endise kohvikuhoone asemele rajada külaliskorteritega elu- ja ärihoone. Tallinna linn ja muinsuskaitseamet nõustusid sellega tingimusel, et ajalooline villa säilitatakse ja korrastatakse.

Kehtestati detailplaneering ja valmis ka eelprojekt uushoone ehitamiseks ning suvitusvilla remondiks ja restaureerimiseks (viimase tegi restaureerimisarhitekt Tiina Linna). Kahjuks restaureerimistöödega ei alustatud. Omanik küll lammutas nõukogudeaegse kohvikuhoone ning alustas detailplaneeringuga lubatud uue äri- ja eluhoone püstitamist, kuid villa lagunes edasi. Ka uue hoone ehitamine peatus halvenenud majandusolude tõttu.

Korduvalt saadeti omanikule meeldetuletuskirju, juhtides tähelepanu arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoone avariiolukorrale. Kahel korral nõuti omanikult kohustuste täitmatajätmise eest sisse sunniraha.

Tänu linnavalitsuse nõudlikkusele otsustas omanik siiski asuda villa korrastamisele ning praeguseks kulgevad tööd plaanipäraselt.