/nginx/o/2011/01/03/493041t1h2740.jpg)
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikute hinnangul on Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide (SDE) lubadused seoses sotsiaalkaitse ja aktiivse tööpoliitikaga kõige suuremad ning neid tahetakse rahastada kõrgemate maksudega. Samas jääb analüütikute sõnul nende erakondade puhul küsimuseks, kuidas sobib taoline mudel Eesti jaoks ning kui jätkusuutlik see on pikema aja jooksul.
Kõige tagasihoidlikumad uued lubadused on Praxise analüütikute hinnangul Reformierakonnal ja IRL-il, kes tööturgu mõjutavaid toetusi ja teenuseid oluliselt juurde ei luba ning makse nende rahastamiseks tõsta ei plaani. Nende erakondade puhul aga jääb analüütikute arvates küsimuseks, kuidas kavatsevad nad lähiaastail võidelda kõrge tööpuudusega ja töötute vaesusriskiga.
Rahvaliit ja rohelised jäävad analüütikute hinnangul äärmuste vahepeale. Nemad suurendaksid osasid sotsiaaltoetuseid või reformiksid olemasolevaid. Rahvaliit rõhutab rohkem tööhõiveprogramme, rohelised elukestvat õpet. Nende erakondade puhul jääb aga analüütikute sõnul küsimuseks, kuidas nende üksikud, kuid väga ambitsioonikad lubadused tööturgu ja selle paindlikkust koostoimes mõjutavad ja kuidas tagatakse nende lubaduste rahastamine.
Kõige rohkem on analüütikute hinnangul erakondade programmides ühisosa töötute koolituse küsimuses ning IRL, sotsid ja Keskerakond on võtnud selle oma programmis suisa fookusesse.
IRL näeb analüütikute hinnangul rohkem võimalusi pikaajalistes koolitusprogrammides töötutele ning nende arvates on vajalik arendada välja riiklik programm erialase ettevalmistuseta ning pikaajaliselt töötute laiapõhjaliseks erialaõppeks. Nii Keskerakond kui SDE lubavad suurendada koolituste rahastamise mahtu erialadel, mida tööturul vajatakse.
Osaliselt on erakonnad - Reformierakond ja Rahvaliit - maininud ka tööturuteenuste rahastamise küsimusi. Reformierakond toob välja, et tööturuteenuste pakkumiseks tuleks kasutada töötuskindlustuseks makstavaid vahendeid, mida on juba seadusemuudatusega ka tehtud.
Rahvaliit aga lubab eraldada tööhõive suurendamise tervikprogrammi elluviimiseks riigieelarvest lähiaastail 0,5 protsenti ja hiljem kuni ühe protsendi SKTst, mis tähendaks praeguste tööpoliitika kulude kahekordistamist.
Keskerakonna programmi mitmed punktid näitavad analüütikute sõnul keskendumist töökohtade loomisele, sh sotsiaalsete töökohtade loomise jätkamisele, rahastades neid riigieelarvest. Erakond toetab ka töökohtade loomist puuetega inimestele ning avaliku töö kestuse suurendamist 50lt tunnilt 80le.
Praxise analüütikute hinnangul aga ei ole mitmed erakonnad siiski välja toonud, mille arvelt tööturuteenuste rahastamise suurendamist on lähiajal planeeritud.
Erinevatest aktiivse tööpoliitika sihtrühmadest on SDE pööranud eraldi tähelepanu vanemaealiste hõive soodustamisele, pakkudes tööturuteenuseid ka pensioniikka jõudnutele. See kajastus Praxise analüütikute sõnul ka nende 2007. aasta valimisprogrammis.
Samas on analüütikute hinnangul üllatav, et probleemi on tõstatanud vaid üks erakond, arvestades hõive suurendamise vajadust Eesti tööturul ning ühiskonna vananemist.
Noorte tööturuprobleemidele on analüütikute sõnul eraldi tähelepanu pööranud IRL ja SDE ning ka selle probleemi vähene kajastus erakondade programmides on analüütikute hinnangul üllatav, arvestades, et noorte töötus on majanduskriisi tingimustes kiiresti kasvanud.