Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/18/5730297t1h1b28.jpg)
Kuna mu töö Rio olümpiamängude vabatahtlikuna lõppes koos kolmevõistlusega juba 9. augustil ja siin on võimalik saada ka viimasel hetkel päris odavaid pileteid eri aladele, sisustasin ülejäänud aja võistlusi jälgides. Kokkuvõtvalt võib tegevust nimetada ka olümpiaturismiks – natuke spordile kaasaelamist ja natuke tavapärast turistielu.
Nii-öelda multi-spordifännina olen nõus kaasa elama kõigile spordialadele. Kuna aga linn on suur ja võistluspaigad üksteisest mõnikord väga kaugel, samas aga tahaks ju kõigile eestlastele kaasa elada, kujuneb logistika paikapanemine päris keeruliseks. Tegelikult tuleks juba majutust broneerides oma eesmärgid läbi mõelda ning vastavalt sellele platseeruda olümpiapargi või mõne muu võistluspaiga lähedusse. Aga võib ka panustada ajaveetmisele rannas ja restoranidele, mida siin leidub laias valikus. Töökohta Deodoro olümpiapargis arvesse võttes lähtusin sellest, et tööle pääseks enam-vähem lihtsalt, seega sai mu elupaigaks korter Rio põhjaosas olümpiastaadioni vahetus läheduses. Tööle sõiduks kulus olenevalt päevast ja kellaajast kuni üks tund, olümpiaparki jõudis umbes sama ajaga, sõudjate laguuni äärde ning randadesse pooleteise tunniga. Kergejõustikustaadionile sai kõige kiiremini – üks rongipeatuse vahe või 20 minutit jalutamist.