Prokuratuur lõpetas jalakäija elu nõudnud politseibussi õnnetuse uurimise (8)

Kogutud tõendid viitavad prokuratuuri hinnangul sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Mullu 21. novembri varahommikul kella viie ajal sõitis operatiivsõitu teinud politseibuss Tartu linnas Riia ja Akadeemia tänava ristmikul otsa ülekäigurajal liikunud mehele, kes hukkus kohapeal.

Politseipatrull oli teel kesklinna, kust oli laekunud kaks kõrgema kategooria väljakutset, millele politsei peab reageerima viivitamatult ja sõitma kohale nii ruttu kui võimalik. Veidi enne jalakäijale otsasõitu oli politseiauto kiirus ligikaudu 120 km/h ja otsasõidu hetkel 87 km/h.

Kiireloomulisi tööülesandeid täitev eritalituse sõiduki juht võib kalduda kõrvale liiklusnõuete täitmisest, sealhulgas ületada lubatud sõidukiirust. Alarmsõidul peab juht kasutama siniseid vilkureid, lisaks vilkuritele helisignaali kasutamine ei ole kohustuslik. Antud juhul olid politseibussil sisse lülitatud sinised vilkurid, aga helisignaali sõiduki juht ei kasutanud, et mitte rikkuda varahommikul magavate inimeste rahu.

Liiklusseaduse järgi peavad kõik liiklejad andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinised vilkurid. Tunnistajate sõnul astus jalakäija sõiduteele siis, kui politseibuss oli jõudnud juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hooneni ehk asus otsasõidu kohale väga lähedal. Sel ajal oleks jalakäija saanud suurema tähelepanelikkuse korral lähenevat töötavate vilkuritega politseibussi märgata ning sellele teed anda, leiab ringkonnaprokuratuur.

Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli politseibussi minimaalne kaugus otsasõidu kohast jalakäija sõiduteele astumise hetkel 19 meetrit. Eksperdi hinnangul kulus kiirelt liikunud jalakäijal ohutussaarelt otsasõidu kohta jõudmiseni alla sekundi. See aeg on võrdne juhi tavapärase reaktsiooniajaga, mis on erialakirjanduse andmeil umbes üks sekund. Reageerimisaeg on ajavahemik, mille jooksul juht märkab ohtu, mõtleb, otsustab ja reageerib – näiteks piduripedaalile vajutades või kõrvale põigates. Samas sõiduki kiirus sel ajal veel ei vähene.

«Politseibussi juht poleks saanud kokkupõrget vältida ka mõnevõrra väiksema kiirusega sõites, sest teele astunud jalakäijale reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ei jäänud enam piisavalt aega. Kuna kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt ei ole alust politseiauto juhti jalakäija surma põhjustamises süüdistada, lõpetas prokuratuur pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluse. Tegemist oli äärmiselt traagilise õnnetusjuhtumiga,» ütles uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

«Alarmsõitude eesmärgiks on, et politsei jõuaks hätta sattunud inimestele kiiresti appi ning sellisteks olukordadeks on seaduses ette nähtud võimalus tavapärasest kiiremini sõita. Et alarmsõitudega seonduvaid riske kahandada, võiks politsei tulevikus kaaluda kõrgema ohuga väljakutsetele reageerides helisignaali kasutamist ka öisel ja varahommikusel ajal, sest inimeste elude kaitsmine on lõpptulemusena kindlasti olulisem kui segamatu öörahu tagamine,» lisas Hänilene.

Hukkunu lähedased esitasid kriminaalmenetluse lõpetamise peale riigiprokuratuurile kaebuse, mille lahendamise tähtaeg on 30 päeva.