/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/26/4216773t1h825d.jpg)
Kaks Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse, kuna polnud rahul neile antud staatusega. Kohtumenetlus lahenes kompromissiga.
Kahe Eestis viibiva põgeniku kohtumenetlus lahenes kompromissiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Inimõiguste Keskuse õigusekspert Kristi Toodo ütles BNS-ile, et kohtumenetlus lõpetati, kuna politsei- ja piirivalveamet nõustus kompromissiga ning võttis kahe põgeniku taotlused uuesti menetlusse.
«Ka järgmiste saabujate osas on politsei- ja piirivalveamet rakendanud pikendatud menetlust,» lisas Toodo.
Politsei- ja piirivalveamet otsustas esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.
Toodo selgitas, et kohtusse pöördumisel ei olnud eesmärgiks mitte saavutada pikem elamisluba, vaid et siiasaabujatele antaks võimalus varjupaigamenetluseks. «Kui pika elamisloa taotleja saab, see on teisejärguline,» sõnas Toodo, kelle sõnul on oluline, et amet ei langetataks otsuseid kiirustades.
Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, kes peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.