Kas Laine Jänese muusaks on Aivar Mäe?

ERSO endine direktor Siitan ei teinud midagi kriminaalset ja Postimehe usaldusväärsetel andmetel on praeguseks selge ka see, et tema eelarve ületamine masuajal polnud isegi mitte 3,2 miljonit, vaid vähem.

Samal ajal andis riigikontroll Mäe juhtimisel läbi viidud Peterburi Jaani kiriku taastamist puudutavad materjalid üle prokuratuurile, sest rikutud pole pelgalt üht seadust. Väidetavalt on mahhinatsioonid, mida Mäe Jaani kirikut taastades ministri heakskiidul läbi viis, keerukad ja võisid tekitada ka korruptsiooniohtliku olukorra.

Postimehe allikate hinnangul on toonane Eesti Kontserdi ja praegune Estonia juht Mäe ka mulluse ERSO-skandaali põhjustanud rahvusmeeskoori ja Hortus Musicuse ERSOga ühendamise tegelik niiditõmbaja. Siit said alguse ka ERSO majandusraskused.

Väga soojad suhted

Jänese ja Mäe soojad suhted ulatuvad aega, mil Eesti Kontserti juhtinud Mäe kutsus varem avalikkusele tundmatu koorijuhi Vanemuise Tartu kontserdimaja juhiks. Just siit saigi alguse Jänese karjäär Tartu abilinnapeana, seejärel linnapeana ning siis juba kultuuriministrina. Mõni kultuuriringkondade tunnustatud esindaja ütleb, et Jänes jumaldab Mäed. Igal juhul leiab meediast küllaga tema kiidusõnu Mäe aadressil.

Aasta lõpus vallandatud Siitani hinnangul pidanuks Hortus Musicuse ja rahvusmeeskoori ERSOga ühendamisele järgnema vastavalt Mäe väljatöötatud stsenaariumile omakorda ERSO ühendamine Estoniaga. Seda, et Eesti Kontsert ja Estonia tuleks ühendada, pole ka Mäe ise varem varjanud. Siitan aga vastustas ühendamiskavasid.

Seni on Jänes saanud arvestada Mäe jäägitu toetusega ja vastupidi. ERSO nüüd juba endise juhi Siitani ja Jänese vahelise konflikti ajal skandeeris Mäe meedias, et Siitan tegi juhtimisvigu.

Samamoodi tõttas Jänes emalõvina Mäed kaitsma ka pärast seda, kui riigikontrolli järeldused ministri heakskiidetud Peterburi-mahhinatsioonide kohta kippusid aina kurjemaks muutuma.

«Leiame jätkuvalt, et riigikontrolli väited võimaliku ehituse kallinemise osas on oletuslikud ja reaalset lisakulu planeerituga võrreldes ei ole ehitustööd kaasa toonud,» teatas Jänes vastuseks auditile, mis viitas tervele hulgale seadusrikkumistele.

Ja mida teatas minister siis, kui oli vallandanud Siitani? «Ministeerium ei sunni kedagi majandama valesti või üle oma võimete ja võimaluste.» Eelarvedistsipliini rikkumine oli mullu paljude teistegi kultuuriasutuste häda.

Siitani enda hinnangul riivab Jänese käitumine Peterburi Jaani kiriku ja ERSO juhtumi puhul tema õiglustunnet. Informeeritud allikas kinnitab, et rikkumised ERSOs pole kaugeltki võrreldavad rikkumistega, millega sai hakkama Eesti Kontsert toonase juhi Mäe juhtimisel.

Riigikontrolli audit ERSOsse puutuvas jõuab avalikkuse ette alles tänavu ja pärast valimisi. Praeguseks on selge, et ERSO läinud aasta lõpuks tekkinud miinuses on oma osa Jänese juhitud kultuuriministeeriumi tegevusel.

Eesti kultuuriringkondade tipus toimuvaga hästi kursis olev allikas kinnitas, et Mäe on karismaatiline tegelane, kelle jaoks eesmärk pühendab abinõu. «Tema jaoks pole midagi võimatut. Kõik on võimalik ja pärast ei küsi keegi, mis see maksis – minister lõikab lindi läbi ja maksumaksja maksab.»

Allikad kinnitavad, et Mäele on lubatud paljugi sellist, mis pole kaugeltki lubatud teistele kultuurijuhtidele.

Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Ines Metsalu kinnitas aga Postimehele, et Peterburi Jaani kirikut üles ehitanud Mäe tehinguid õigustanud Jänese vastus ei sundinud vähimalgi moel asutust oma seisukohti korrigeerima.

«Kaasasime õiguseksperte ka väljastpoolt maja ja ka nemad toetavad meie arusaamu,» lausus Metsalu. «Riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse rikkumised on antud juhul nii selged, et me ei saa rääkida seadusepügalate mitmetitõlgendamisest.»

Jänes ise kordas eile vastusena Postimehe küsimustele varasemaid väiteid, et Siitani vallandamise põhjuseks oli eelarvedistsipliini rikkumine, samas kui Peterburi Jaani kiriku puhul pole ministeeriumi hinnangul seadust rikutud.

Mäe aga polnud eile ega üleeile telefonitsi kättesaadav, e-posti teel esitatud küsimustele vastas ta lakoonilises jah-ei vormis. Mäe vastas eitavalt Postimehe küsimusele, kas Eesti Kontsert, ERSO ja Estonia peaks tema arvates kuuluma ühise juhtimise alla.

Samuti väitis ta, et tema tegevus Peterburi Jaani kiriku ehituse korraldamisel vastas seadusele. Mis puutub suhetesse Laine Jänesega, teatas Mäe, et Jänes oli võimekas juht nii Vanemuise kontserdimajas kui Tartu linnavalitsuses ja tema kerkimine poliitilisele areenile on selle kõige loomulik jätk.

Mis saab Jänesest edasi?

Mis saab Laine Jänesest pärast valimisi? 2007. aasta 9000 hääle saaki ei suuda Jänes seekord tõenäoliselt korrata. Tartus võidab valimised tavaliselt istuv linnapea, ehkki seekord suutis Jänes end mõnegi erakonnakaaslase üllatuseks ja pahameeleks meer Urmas Kruuse ees esinumbriks sokutada.

Kui Jänese häältesaak jääb 2007. aasta omast tuhandete võrra väiksemaks, pole tal vähimatki lootust kultuuriministrina jätkata. Seda kinnitasid Postimehele ka usaldusväärsed allikad Reformierakonnast. Enne valimisi ei tule Tartu piirkonna esinumbri vallandamine ministrikohalt erakonna jaoks loomulikult kõne allagi.

Laine Jänese selgitused

Laine Jänese selgitused postimees.ee-le mullu novembris

20 miljoni krooni ehk Peterburi Jaani kiriku lugu, mille materjalid esitas riigikontroll prokuratuurile

«Kultuuriministeeriumi seisukoht on, et Peterburi Jaani kirikuga seonduvad lepingumuudatused ei ole olnud seadusega vastuolus. Oma põhjendused oleme esitanud ka riigikontrollile.

Peterburi Jaani kiriku taastamistööde katkemine tähendanuks seniste miljonite raiskuminekut. Rekonstrueerimise jätkamine oli möödapääsmatu, et vältida kiriku jätkuvat lagunemist ning tööde katkemisel oleks senised 31,4 miljonit krooni riigieelarvelist raha kaotsi läinud.

Tegemist on olulise kultuuriobjektiga, mis omab tähtsust nii rahvusvaheliste suhete arendamisel kui ka Peterburi Eesti kogukonna jaoks ning aitab tulevikus kaasa ulatuslikule kultuurialasele koostööle ja kultuurivahetusele.»

3,2 miljoni krooni ehk ERSO lugu

«ERSO eelarveprobleemide põhjuseks on allumatus Eesti Vabariigi eelarveseadusele, mis sätestas 2010. aastal eelarve tegevuskulude kokkuhoidu üheksa protsenti. ERSO juht ignoreeris seda otsust ja ei asunud aasta eelarvet ümber vaatama vastavalt võimalustele.

Teenistuslik järelevalve selgitas, et asutustevahelised muusikakollektiivide liikumised ei pingestanud ERSO riigieelarveliste vahendite seisu ega olnud 3,2 miljoni kroonise eelarvepuudujäägi tekitajaks.

Andres Siitan oleks pidanud planeerima ERSO 2010. aasta eelarve tegevuskulusid üheksa protsenti väiksemana. See teadmine oli tal olemas juba 2009. aasta suvel, mil olid selged 2010. aasta riigieelarve kontrollnumbrid. Riigieelarve võeti parlamendis seadusena vastu 2009. aasta detsembris. Selle mittejärgimine on seadusevastane.

Kindlasti oleks olnud oluline pöörata tähelepanu ka omatulude suurendamise võimalustele, mida väga paljud teised kultuuriasutused ka tegid. Ministeerium ei sunni kedagi majandama valesti või üle oma võimete ja võimaluste.»