Galerii: elu raskeim tööintervjuu ehk kaitseväe eriüksuse katsed

Katsed algasid möödunud nädala esmaspäeval ja lõpevad 30. juulil.

Eriüksuslased on viimasel ajal oma tegevuses üha avatumad. Sellest annab tunnistust ka tänavu avatud Facebooki lehekülg. Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi ütles, et avatusel on olnud mõju ka värbamisnumbritele. «Kontingent, kes viimastel aastatel on valikule (katsetele - toim) tulnud, on olnud üha enam teadlik sellest, kuhu nad kandideerivad ja selleks ka põhjalikumalt valmistunud. Viimasest kõneleb värvikalt ka lõpetanute protsendi tõus,» ütles Ühtegi, kelle sõnul on värbamispoliitika oluline, ehkki enamik liitujaid on kaitseväelise taustaga. Nimelt on erioperatsioonide väejuhatus üks väheseid täisprofessionaalseid struktuuriüksusi Eesti kaitseväes ning sinna saab kandideerida ka otse tsiviilelust.

«Samas pole avatuse ja promomise eesmärk ainult uute liikmete värbamine. Liialt salastatud süsteemide kohta hakkavad kiiresti levima legendid ja teooriad, mis ei vasta alati tegelikkusele. Meie eesmärk on võimaluste piires ise pakkuda huvilistele informatsiooni, et vältida valearusaamu. Kindlasti ei tohi vähemoluliseks pidada ka seda, et läbi oma tegevuse ja sellest rääkimise soovime edastada avalikkusele sõnumit, et meie isamaa on kaitstud ja erioperatsioonid annavad kaitsesse oma panuse,» lisas Ühtegi.

Töö algab pärast katseid

Kui paljud ikkagi reaalselt tööni jõuavad? «Võiks öelda, et piltlikult on trend selline, et iga järgneva etapi lõpuks kaob üks null numbri lõpust ära. Kui huvilisi on näiteks 200, siis valikule tuleb 20 ja läbi saab kaks,» kinnitas Ühtegi lisades, et viimane number näitab kasvutrendi. «Viimastest valikutest on tulnud läbi isegi 30–35 protsenti kandidaatidest.»

«Pealtnägija» osales katsetel 2013. aastal, mille läbis lõpuks kaks meest 11st.

Samas nentis Ühtegi, et katsete läbimine ei ole veel n-ö pilet üksusega liitumiseks. Üksus nimetab katseid pigem tööintervjuuks. «Tõsi küll, ilmselt kandidaatide kõige raskem tööintervjuu nende elus.»

Peale valituks osutumist alles algab ameti õppimine, mis eriväelase jaoks kestab kuni kolm aastat. Alles pärast seda tunnistatakse võitleja eriväelaseks.

Kas vastaksid nõuetele?

Enne kui kandideerimiseks läheb, peab täitma järgmised nõuded: vähemalt keskharidus, läbitud ajateenistus, kaitseväe üldfüüsilise testi tulemused (vähemalt 62 kättekõverdust, 72 istessetõusu, 3,2 km jooks alla aja 13:49), tegevväelastel kehtiv kaitseväe arstliku komisjoni otsus, eesti keele oskus väga heal tasemel, inglise keele oskus algtasemel. Kandideerida ei saa kriminaalkorras karistatud ja sõltuvuste küüsis olevad inimesed.

Katsed jagunevad nelja faasi ja kandidaatide toimetulekut hinnatakse kõikidel päevadel.

Administreeriv faas (kaks päeva)

Administreerivas faasis tutvustatakse katsete ülesehitust ning hinnatakse kandidaatide üldfüüsilist ja vaimset võimekust.

Administreeriva faasi testid:

Üldfüüsilise võimekuse test

• kätekõverdused
• kõhulihased
• 3,2 km jooks

Rippes käte kõverdamine ehk «lõuatõmbed»

Ujumine

• 500 m vee peal
• 25 m vee all
• ABC test. Tuleb sukelduda 4,5 m sügava basseini põhja, kus on mask ja lestad, panna mask pähe ja puhuda see veest tühjaks, panna jalga lestad ja tõusta pinnale.

Inglise keele test

Psühholoogiline test

Vestlus

Essee

Individuaalne faas (neli päeva)

Individuaalses faasis sooritatakse palju erinevaid füüsiliselt ja vaimselt raskeid harjutusi, mis testivad kandidaatide vastupidavust.

Orienteerumise faas (neli päeva)

Orienteerumise faasis tuleb sooritada erineva pikkuse ja raskusastmega orienteerumisharjutusi kaitseväe 1:50 000 kaardi ja kompassi abil. Liigutakse seljakotiga ja nii öösel kui ka päeval tegutsetakse üksinda.

Meeskondlik faas (neli päeva)

Meeskondlikus faasis sooritatakse erinevaid meeskonnaharjutusi, mis testivad kandidaatide võimet juhtida meeskonda ning tegutseda meeskonnas.

Katsetel kasutatakse ainult kaitseväe välivormi ja varustust. Erandina on lubatud kasutada isiklikke saapaid ning spordijalatseid ja isiklikku seljakotti.

Mis on kõige raskem?

Ühtegi sõnul on kõige raskemad esimesed kolm-neli päeva. «Tavaliselt on see aeg, kui umbes pooled valikule tulnutest langevad välja. Kes suudavad esimese nädala vastu pidada, need lähevad tavaliselt juba lõpuni välja, kui meie valvsad meedikud neid just valikust välja ei võta. Kuid neile, kes meditsiinilistel põhjustel valiku katkestavad, on valikule tulekuks uksed edaspidi uuesti avatud,» kinnitas kolonel.

Katsed toimuvad kaks korda aastas. Tänavu toimuvad uued katsed veel 26. septembrist 8. oktoobrini.  «Et arenevat struktuuri täita, on vaja uusi mehi peale võtta veel päris mitu aastat. Ja kui struktuur saab täis, siis tuleb hakata lappima tühjaks jäävaid kohti, sest eriväelase teenistus on sedavõrd intensiivne, et mõni vajab ühel hetkel puhkust või rahulikumat teenistuskohta.»