/nginx/o/2011/01/25/504266t1h5550.jpg)
Eesti poliitiline elu võib pöörduda pea peale, kui riigikokku pääsevate erakondade arv kokku kuivab ning ametisse astub üheparteiline valitsus, hoiatab Eesti põhiseaduse üks koostajaid Liia Hänni oma tänase online-väitluse lõppsõnas.
Hänni: üheparteiline valitsus ohustab demokraatiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu täitub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Nagu juubeliaastale kohane, tuleb meil senist arenguteed analüüsida, vaadata, kuhu oleme jõudnud ning seada tulevikusihte.
Põhiseaduse kohaselt on Eestis rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. See, kuidas rahvas oma võimu teostab, on määratud seadustega, milles riigikogu valimisseadustel on keskne koht.
Täna võib öelda, et Eesti erakondlik poliitiline maastik on põhijoontes välja kujunenud. Sellele on kaasa aidanud mitmed seadusandlikud sammud, sealhulgas ka 5-protsendine valimiskünnis riigikogu valimistel
Kuid see, mis oli õige ja vajalik 20 aastat tagasi, ei pruugi seda olla täna.
Lähenevate riigikogu valimiste eel on mitmed politoloogid avaldanud arvamust, et märtsis valitav riigikogu võib osutuda senisest oluliselt «värvivaesemaks».
See ei ole pelgalt küsimus riigikogus esindatud erakondade arvust, vaid oluliselt võib muutuda kogu senine poliitiline elu.
Perspektiiv saada Toompeale üheparteiline valitsus tundub paljudele demokraatlikult mõtlevatele inimestele ohtliku arenguna.
Debatt selle üle, kuidas peaks Eesti poliitiline süsteem edasi arenema, on hädavajalik. Millal siis veel, kui mitte enne riigikogu valimisi asi selgeks vaielda?
Tänan oponente, kelle küsimused aitasid teemat süvitsi avada.