Kaalupiirangud sunnivad metsamehi seadust rikkuma

Eesti ühe suurema metsafirma Grundar Puit juhatuse liikme Lauri Alu mobiil andis selle kolmveerand tunni jooksul, mil Postimees teda intervjueeris, kaks korda sõnumist märku. Esmalt tuli teade, et politsei kaalubussi on nähtud Jälgimäe teeristis, ja paarkümmend minutit hiljem tuli märguanne, et teine samasugune on Nigula bensiinijaamas.

Alu ütles, et üheaegse sõnumi said üle Eesti umbes 20 metsafirma juhti, kes üksteist politsei liikumisega kursis hoiavad. «Politseiautode numbrid on teada, olen palunud tuttavatel teatada, kui nad mõnda kusagil näevad. Ise hoiame ka silmad lahti,» ütles Alu. Hoiatus-SMSidele kulub kuus sadu eurosid.

«Oleme sunnitud seda tegema,» selgitas Grundar Puidu teine juhatuse liige ja omanik Andrus Kalda. «Advokaat ütles, et see pole ebaseaduslik, kui teatad politseiauto asukoha. Ega keegi meile ju politseist ei helista.»

Nõuab head närvikava

Grundar Puit raiub kuus ligi 9000 tihumeetrit ümarpuitu. Langid on üle Eesti, raiutud puit veetakse sadamatesse, peamiselt Pärnusse ja Kundasse, aga ka erinevatesse saeveskitesse. Kui sõita normikohase koormaga, peaks sellise koguse veoks tegema umbes 430 sõitu, ladudes auto aga triiki täis, saab hakkama umbes 260 korraga.

Hoolimata metsafirmade korduvatest palvetest suurendada täismassipiiranguid veoautodele, pole majandusministeerium valmis seda tegema. Maan­teeamet põhjendab, et paljud Nõukogude ajal ehitatud sillad ei pruugi koormusele vastu pidada, samuti lõhuvad raskemad veokid rohkem teid.

Tegelikult vurab tõenäoliselt enamik metsaveoautosid umbes 60-tonnise koormaga sihtkoha poole, püüdes iga hinna eest vältida politseipatrulle. Moodsate metsaveomasinate puhul tähendaks lubatud 44-tonnisest täismassipiirangust kinni pidamine peaaegu pooltühja masinat.

Alu rääkis, et logistika sõltub politseist – kui politsei erirühm on Pärnus, siis veetakse metsa näiteks Imaverre. «Mitu head autojuhti on firmast ära läinud, sest närvid ei pea vastu,» tõdes Kalda. «Metsaveoauto juhil peab hea närvikava olema – istud põõsas, ootad. Nii kui politsei autot näeb, kohe kaalu peale!»

Alu ja Kalda on seda meelt, et kehtivat 44-tonnist täismassi piirangut tuleks vähemalt talvel leevendada. «Kui suvel kuumaga asfalt sulab, siis tõesti ei tasu panna täiskoormat, aga talvel on teetamm külmunud, tingimused on hoopis teised,» märkis Kalda.

Alu sõnul peaks koormuspiirangud olema seatud teljekoormuse järgi – mida rohkem telgi autol või haagisel all, seda rohkem tohiks peale laduda. «Mulle tundub, et Eesti riigil ei ole vaja, et firmad puitu veavad ja metsa ekspordivad, kasulikum on trahvi teha või kütuseaktsiisi koguda,» kommenteeris Kalda.

Alu ega Kalda ei taha otsesõnu tunnistada, et nende firma autojuhid massipiiranguid sihilikult rikuvad, aga nad ei hakka ka eitama, et igal juhul paneb autojuht täiskoorma peale.

Trahvi saab autojuht

Metsaveoautode kontrollimisele pühendunud julgestuspolitsei ülemkonstaabel Priit Tuuna ütles, et neil pole statistikat, kui paljud autod täismassipiirangust kinni ei pea, sest kaalule sunnitakse need, mille puhul rikkumine silmaga märgata.

«Eile [reedel] tulin Lõuna-Eestisse ja umbes kümme metsaveoautot tuli teel vastu. Neist kahel oli visuaalselt näha, et ei olnud ülekoormust,» lausus ta.

Trahv ülekaalulise koorma eest on kuni 12 000 krooni (767  eurot). Selle saab autojuht ja kui firma raha juhi eest tasubki, jääb karistus juhi isiklikku registrisse. Tuuna möönis, et metsaveofirmat saaks trahvida kuni 50 000 krooniga (3195 eurot), kuid firma süüd tõestada on ülikeeruline. Enamasti pole autojuht nõus firmaomaniku vastu tunnistama ja ütlema, et teda sunniti ülekaalulist koormat laadima.

«Metsaveoautode täismassipiirang on teema, millega maan­teeamet ja majandusministeerium haakuda ei taha,» kommenteeris Ott Otsmann metsa- ja puidutööstuse liidust. «Nende arusaam teede olukorrast on selline, et järeleandmisi ei ole võimalik teha. Enne lükati teemat tagasi, aga nüüd lükatakse edasi.»

Samas väidab uuring, et Eestis on umbes 500 silda, mis vajavad täismassipiirangu suurendamiseks eelnevat ekspertiisi, ka mõju teekattele on teadmata.