Rahvaliit viiks valimiskünnise alla

«Jõuga ei ole võimalik hallata rahva hoiakute mitmekesisust globaliseerunud maailmas,» ütles Rene Naptal Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonnast Postimees.ee’le.

«Parima tahtmise juures ei suuda kaks või kolm parteid tajuda ja tagada tekkinud pluralistlikule ühiskonnale talutava kvaliteediga ühiskondlikku teenust,» sõnas Naptal.

«Riigikogusse peavad kuuluma ka väikeste parteide esindajad, sest lähiaastatel kogeme paljude uute ideoloogiliste rühmade koondumist mõjusateks poliitilisteks organisatsioonideks,» leidis Naptal.

«Riigikogus peavad töötama pigem teaduskraadiga erialaspetsialistid, rahvaesindajad peavad rahvale näitama suunda, seadma rahva eduteele, olema mõistetavad,» sõnas Naptal.

Eestimaa Rahvaliidu valimisplatvorm näeb ette riigikogu muutmist 51-liikmeliseks ja valimiskünnise alandamist 0,7 protsendile.

Eesti on Rahvaliidu hinnangul väike riik ja puudub vajadus sellise laiapõhjalise rahvasaadikute hulga järele.

«Eestis on ca 900 000 valijat ja kui valimiskünnis oleks 0,7 protsenti, siis 6300 häält ehk ühes suunas mõtlevat inimest on ju meie riigis lubatud. Mitte ei saa nõustuda kaheparteilise riigiga, sest see on sama kui ENSV,» sõnas Naptal.

«Toetame igati Liia Hänni algatust alandada valimiskünnis 3 protdendile, kuigi natuke jääb kumama küsimus, et kus Liia Hänni varem oli,» rääkis Naptal.

Ekspoliitik ja e-demokraatia edendaja Liia Hänni tegi hiljuti ettepaneku langetada riigikogu valimiskünnist viielt protsendilt kolmele. Tema sõnul on eesmärk esmajoones mõne suure ja rahaka partei võimumonopoli välistamine ning selle tagamine, et riigikogus jätkuks vähegi sisukam arvamustevahetus.

Tema sõnul on Eesti demokraatia noor ning ainuvõim rikub inimesi ja erakondi, ning Toompeal võib muidu tekkida sarnane olukord Tallinna linnaga.