Michal: killustunud parlament toob ebastabiilsed valitsused

«Siiamaani oli valdav mure, et liiga väikese toetusega inimesed pääsevad kohati parlamenti ja valitsused vahetuvad liiga tihti, mitte nagu Põhjamaades, kus need kestavad kogu parlamendi volituste aja,» sõnas Michal Postimees.ee’le.

«Arutada võib igasuguseid asju, aga ettepaneku tegijad võiksid esmalt vastata – millist probleemi me sellega parasjagu lahendame? Kas eesmärk on killustunum, ebastabiilsem ja suuremaid valitsusvariatsioone võimaldav parlament?» küsis Michal.

«Sel on selge tulemus – valitsused pole stabiilsed, otsuseid ei tehta, sest pole otsustajat. Neljaprotsendilise künnisega poleks ühelgi valimistel midagi muutunud. Kui väikese toetusega seltskondi soovitakse siis parlamendis näha?» ei saanud Reformipartei peasekretär aru.

«Need, kes tahavad killustatud parlamenti ja sellega kaasnevaid ebastabiilseid valitsusi, peaksid üle lugema 1920. aastate Eesti, 1990. aastate Poola või eelmise sajandi Itaalia ajaloo ja sellega kaasnevad hädad,» rõhutas Michal.

«See soov on seda enam kummaline, sest Eesti on alles nüüd esimest korda saanud valitsuse, mis suutis olla ametis kogu neljaaastase perioodi. Tulemus, mida siiani aastaid Eestis taga õhati,» meenutas Kristen Michal.

Ekspoliitik ja e-demokraatia edendaja Liia Hänni tegi hiljuti ettepaneku langetada riigikogu valimiskünnist viielt protsendilt kolmele. Tema sõnul on eesmärk esmajoones mõne suure ja rahaka partei võimumonopoli välistamine ning selle tagamine, et riigikogus jätkuks vähegi sisukam arvamustevahetus.

Tema sõnul on Eesti demokraatia noor ning ainuvõim rikub inimesi ja erakonda, ning Toompeal võib muidu tekkida sarnane olukord Tallinna linnaga.