/nginx/o/2016/07/14/5619789t1h0f27.jpg)
Kolmapäeva õhtul päästeti Tartus Emajõe linnaujula rannas uppumisohust nelja-viie aastane tüdruk. Laps oli jõevoolus sügavasse vette sattunud ja ei pääsenud enam kaldale.
Tartus päästeti Emajõest väike tüdruk (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kella 18.30 ajal märkasid vetelpäästjad ranna ujumisala piiril vees siplevat nelja-viie aastast tüdrukut, kes ei pääsenud jõevoolus kaldale. Jõe ääres ootas teda teine, umbes sama vana tüdruk, kes oli suutnud ise madalamasse vette ujuda, saanud jalad põhja ja tulnud veest välja. Eelnevalt oli ta püüdnud teist last kaasa sikutada, kuid see ei õnnestunud. Vette jäänud lapsel oli käes pisike ujumisrõngas, mille abil ta suutis end pinnal hoida.
Tüdrukud ise olukorra tõsidusest aru ei saanud. Kaldale pääsenud tüdruk ajas sügavas vees hulpivat last hoopis naerma.
Vetelpäästja jooksis tüdrukule kohe appi ja tõi ta kaldale. Vesi oli selles kohas, kuhu jõevool lapse kandis, isegi vetelpäästjale üle pea.
Päästetud tüdruk oli natuke vett kurku tõmmanud, aga esmaabi ei vajanud ja jäi juhtunu juures ise rahulikuks.
Vetelpäästja asus otsima laste vanemaid. Tüdrukute ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapsed talle üle andis.
Natuke aega hiljem tulid kaks tüdrukut rannavalve torni juurde, et vetelpäästjat tänada ja kallistada.
G4S-i vetelpäästjad tuletavad meelde, et lastega randa külastades tuleb oma pisipere järele alati vaadata. Vees mängivad väikesed lapsed ohte sageli ei taju. Samuti ei karju nad appi, kui satuvad uppumisohtu.
Peamiseks laste uppumissurma põhjuseks on nende järelevalveta jätmine vanemate poolt.