Kümme Valgamaa kodu on pea kaks nädalat elektrita (4)

Tõlliste vallavolikogu liige Kaupo Kutsar (SDE) märkis eile siseministeeriumi saadetud kirjas, et Valgamaal Korijärve külas on tema naabrinaine alates 3. juulist siiani elektrita.

«Naabrimemmel on riknenud toit sügavkülmas ja lihaveiste elektrikarjus elektrita. Samuti ei saa ta kauplusest toitu varuks osta, elades 7 km külapoest ja 25 km Valga linnast, liikudes liinibussiga, mis käib mõni kord päevas. Samuti puudub tal võimalus mobiiltelefoni laadida,» kirjeldas mees olukorda.

Vallavolikogu liige tõi muu hulgas välja, et Elektrilevi infotelefonilt ei saadud usaldusväärset infot selle kohta, millal on lootust elekter tagasi saada. Liinil töötavate elektritööde spetsialistidega rääkinud Kutsari sõnul oli neil algusest peale teada, et enamike rikete kõrvaldamine võtab nädala ja madalpingeliinide taastamisega jõutakse lõpule tõenäoliselt kahe nädala jooksul.

«Paljud inimesed oleksid leidnud lahenduse oma sügavkülmkappides olevale toidule, vältimaks riknemist, kui oleks algusest peale vähekenegi tõesemat informatsiooni antud,» kirjutas Kutsar ja lisas, et elektritarbijad oleksid saanud generaatorit rentides korraga pikema lepingu puhul soodsamaid tingimusi.

«Lubati igapäevaselt elektriühendust päeva jooksul, mis jättis eksliku mulje, et kohe saab korda,» nentis ta.

Kahjustused võrreldavad 2010. aasta tormiga

Elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo Tõnne kinnitas, et alates 3. juuli tormist on praegu veel vooluta kümme klienti.

Kuna torm põhjustas Valgamaal elektriliinidele massiivseid kahjustusi, mille puhul ei saa Tõnne selgitusel rääkida enam mitte rikke kõrvaldamisest, vaid liini ehitustöödest, on ka taastamistööd kestnud loodetust oluliselt kauem. Ta möönis, et paratamatult on üksikute majapidamiste, mida toidavad metsade vahel kulgevad liinid, elektrivarustuse taastamine kõige kauem aega võtnud.

Näiteks Karula vallas asuval Koobassaare ja Turba haruliinidel on neli rikkemeeskonda alates esmaspäevast liine parandanud ja tööd kestavad tänaseni. Valga-Hargla liinil töötas korraga kõige rohkem seitse meeskonda, iga päev minimaalselt kaks meeskonda, ja tööd kestsid nädal aega.

«Taoliste massiivsete kahjustuste puhul peavad kõigepealt metsalõikajad trassi vabastama ja alles siis saavad elektrikud asuda maste vahetama ja liine parandama. Nii oli näiteks Taheva külas ühe liini 15 elektriposti vahel 75-100 puud, välja tuli vahetada seitse elektriposti ja taastada kilomeetrid liine,» tõi Tõnne välja.

Tõnne märkis, et taoliste rikete taastamistööd nõuavad erivarustust ja täna on Valgamaal veel viimast seitset rikkekohta parandamas kümme erivarustusega – puurimismasinate ja tõstukitega – rikkemeeskonda.

«Kõigis paigus, mille tõttu täna veel kümme klienti tormist alates vooluta on, praegu tööd käivad ning loodame neile vooluühenduse täna taastada. Kõikide tormi põhjustatud liinikahjude parandamisega, mis klientide vooluühendust enam ei mõjuta, kuna nad on teiste ühenduste kaudu ümbertoidetud, läheb vähemalt selle nädala lõpuni,» ütles Tõnne.

Tõnne selgitusel on selliste rikete puhul, kus sisuliselt tuleb ehitada uued elektriliinid, taastamistööde lõpu aja hinnangut keeruline anda. «Pühapäeval antud esialgsed prognoosid, mis tuginesid kahe eelneva nädalavahetuse tormi – 18. juuni ja 26. juuni – kogemustele, osutusid optimistlikuks,» tõdes ta.

Samas oli Tõnne sõnul kahel eelneval nädalavahetusel möllanud tormi tõttu ligi poole rohkem kliente ja viimane majapidamine sai elektrivarustuse tagasi nädala lõpuks. Ka pärast 4. juulil kopterilt tehtud rikkekahjude vaatlust antud prognoos, et kõige viimane majapidamine saab elektri tagasi esmaspäeva õhtuks, osutus liiga optimistlikuks.

«Elektrilevi vabandab, et rikete likvideerimine on võtnud loodetust rohkem aega, ent niisuguses ulatuses kahjustused on ka meie jaoks erakordsed ja taastamistööd väga aja- ja ressursimahukad,» nentis Tõnne. Viimane võrreldavate kahjustustega torm jääb tema sõnul 2010. aasta augustisse.