«Pealtnägija»: Tallinnas valitseb taksomaffia

Arvestades, kui kartmatult räkit pealinna mõnedes magusamates punktides valitseb, tekib vägisi küsimus, kas võimud ei suuda või hoopis ei taha korda majja lüüa, selgus Eesti Rahvusringhäälingu telesaatest «Pealtnägija».

Eesti Taksojuhtide Liit kinnitab, et mafioossed struktuurid ja katuseraha on üledramatiseeritud müüt. Et jõuda tõeni, võttis «Pealtnägija» ette ajakirjandusliku eksperimendi ning kehastume ise taksojuhiks.

Esimeseks katseks valiti kõige kuumem koht pealinnas. Ööklubi Hollywood esine on magusaim punkt, kus lisaks pealinna ühele popimale tantsusaalile asub mitu hotelli ja kuhu suubub hulk strateegilisi vanalinna tänavaid. Kuid kõige tähtsam on, et see plats on väidetavasti kõige tugevamini taksomaffia käpa all.

Taksojuhtide sõnul on pealinnas vähemasti tosin bankovkat ehk maksulist kohta.

Mõistagi on see jultunud, et mitte öelda kriminaalne isetegevus. Enamasti pole sellistes kohtades üldse taksopeatust ja ei tohi ka parkida. Veel vähem on kellelgi õigust seal kümnist korjata. Ometi must äri õitseb.

Transpordiküsimustega tegelev Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles, et linn tegelikult ju ei elagi selle teadmisega rahulikult, aga samas peab ka tunnistama, et linna käed jäävad tihtilugu selles küsimuses lühikeseks.

Jaanus Mutli sööbis rahva mällu mõne aasta eest, kui ta Itaalia turistiks meigituna koos tollase linnapeaga taksodes kontrollsõite tegi. Mutli alluvuses töötav Tallinna taksokontroll raporteeris tänavu, et taksonduses ollakse teel Euroopa viie esimese sekka. Silmitsi «Pealtnägija» faktidega on aga showlembese poliitiku jutt teine.

Reaalsus on selline, et vajadusel bankovka mehed sõna otseses mõttes peksavad konkurendid minema.

«Ega ta normaalne ei ole! See on esiteks ausa konkurentsi küsimus, teiseks kindlasti see, et mina kui kliendina ei tahaks olla niisuguses kohas minna otsima omale sealt taksot,» ütles julgestuspolitsei vanemkomissar Tõnis Sulu.

Bankovka printsiip on lihtne – teatud taksojuhid maksavad kümnist, et ülejäänud magusamatelt jahimaadelt eemal hoida. Kui üldjuhul hoiavad taksomehed korda ise, siis aegalsema taibuga taksojuhtide puhul lahendab asja «katus», kes näiteks autol rehvid läbi torkab.

«Nüüd need taksod, mis Tallinki hotellide ees kliente ootavad, mina ei saa neid kvalifitseerida piraattaksodeks: mina kvalifitseeriksin neid taksosid taksodeks, kes üritavad siis klienti legaalselt röövida,» leidis Jaanus Mutli.

Kuid veel hämmastavam on, et Mutli väitel võib juba pea aasta üldse ilma lubadeta taksot sõita.

«Paraku eelmise aasta novembris oli see aeg, kus riigikohus tegi ühe linna jaoks väga halva otsuse ja ütles seda, et piraattaksojuht ei ole taksojuht. See tähendab, et sellist kodanikku, kellel taksojuhiluba pole, ei saagi ühistranspordiseaduse alusel karistada, mis tähendab seda, et sisuliselt selle otsusega legaliseeriti Tallinnas piraattaksondus,» nentis Mutli.

Iroonia on nauditav – libataksojuhte ei saa taksondust reguleeriva seaduse alusel trahvida, sest nad ei ole taksojuhid. Samas on linnavalitsuse abitus paljude meelest otsitud ja varjab omaenda saamatust.

«Meil on võimalik taksot kontrollida siis, kui ta seisab kuskil, näiteks taksopeatuses. Kui piraattakso liigub, veab klienti ja me näeme, et seal on klient peal ja me teame, et see on piraattakso, siis Tallinna transpordiametil puudub seadusest tulenev õigus seda sõidukit peatada. Küll saab seda teha politsei. Aga politsei on täna öelnud, et nende prioriteet ei ole päriselt ainult taksondus, vaid et neil on nagu muid olulisi ülesandeid, kuigi mina arvan, et ka piraattaksondus on väga paljuski sisejulgeoleku küsimus, sest inimene, kes istub piraattaksosse, paneb selgelt nagu ohtu oma tervise ja elu minu arvates,» tõdes Mutli.

Jutt ponnistustest on üllatav, sest leidub palju mooduseid, kuidas taksoräkiti elu kibedaks teha. Esiteks ei suuda enamik neist riigikeeles suhelda, nagu nõuab eeskiri. Kuid leidub ka mehi, kes ei tohiks üldse roolis olla varasemate rikkumiste tõttu.