Estonia valitsuskomisjon esitab uue aruande aasta lõpuks

Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles täna, et komisjon taotles aruande esitamiseks materjali mahukusele viidates ajapikendust. Riigiprokurör Margus Kurm soovib tema sõnul raporti esitada veel sel aastal.

Esialgu pidi uurimiskomisjon esitama uue aruande üks kuu pärast Rootsi valitsuse tellitud laevahuku põhjuste uuringu tulemuste avaldamist. Rootsi uurimine jõudis lõpule 5. mail.

Riigiprokuröri juhitav valitsuskomisjon avalikustas eelmise aruande mullu oktoobris ning üle-eelmise sama aasta märtsis, mil välistati Estonia huku ööl plahvatuse toimumine ning anti ülevaade Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni selgitustest komisjoni aasta varem valminud aruandele.

Toonase raporti kohaselt ei leidnud komisjon relvaveo kohta uusi andmeid, kuid tõi esile, et Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes on osa järeldusi nõrgalt tõenditega kaetud.

Valitsus moodustas Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolusid uuriva komisjoni 2005. aastal, mil loodi analoogne erikomisjon ka riigikogus.

Parlamendikomisjon lõpetas oma töö 2006. aasta sügisel lõpparuandega, mille kohaselt ei olnud Eesti ametkonnad ega ametiisikud Estonial toimunud sõjatehnika vedudest teadlikud. Komisjon ei välistanud samas võimalust, et Rootsile osutas tehnikavedudel kaasabi mõni Eesti ametnik eraviisiliselt. Samale järeldusele on varem jõudnud ka valitsuskomisjon.

Rootsi sõjaväeluure korraldas sõjatehnika väljavedusid teadaolevalt 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Kumbki komisjon ei ole siiani leidnud tõendeid, mis kinnitaksid sõjalise sisuga tehnika vedu ka 27. septembril, kui laev asus oma viimasele teekonnale.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600-tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku konstruktsiooniviga.