Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Paksust Margareetast võinuks saada pöörleva põrandaga tantsusaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Paks Margareeta
Paks Margareeta Foto: Eesti Meremuuseum

Augustis kuulutatakse välja Eesti Meremuuseumi ideekonkursi võidutöö, mis võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. Meremuuseumi teadusjuht Liis Rannast-Kase sõnul on 500 aasta vanusel hoonel väga värvikas ajalugu, mille põnevamad faktid võivad paljusid üllatada.

Esiteks ei kandnud Paks Margareeta tema sõnul alati seda nime. «Paksu Margareeta torn ehitati Tallinna linnamüüri ehitamise viimase etapina Suure Rannavärava külge aastatel 1518–1529 kunagise Roosiaia kohale. Seetõttu oli torni esialgseks nimetuseks hoopis Roosikrantsi ehk Rosencranzi torn,» ütles Rannast-Kask.

Teiseks on huvitav asjaolu, et täna unikaalne Paks Margareeta ei olnud keskajal sugugi ainus taoline ehitis. Muuseumi teadusjuhi kinnitusel oli Paksul Margareetal pisut väiksem, kuid enam vähem identne kaksik nimega Lurenburg. Täna Pärnu maanteel asetseva Ringkonnakohtu hoone asemel kõrgunud Lurenburgi tornist pole enam midagi järel, kuna aastatel 1538-1554 ehitatud suurtükitorn lammutati kaks sajandit hiljem bastionisüsteemide laiendamise käigus.

Kolmandaks on muljetavaldav Paksu Margareeta müüride paksus. 25-meetrise diameetriga on torn kõige paksem Tallinna linnamüüri tornidest - kohati on müüri paksus tervelt 6,5 meetrit.

Teadusjuhi sõnul töötas Paks Margareeta pikki sajandeid ka vanglana. «Seda kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini, mil vihased rahvamassid torni tungisid, seal istuvad poliitvangid ja teised kinnipeetavad vabastasid ning peidetud kongide leidmiseks põrandad dünamiidiga õhkisid,» jutustas Rannast-Kask. Torn seisis tühjana kuni 1930. aastateni, mil võimalike uute lahendustena kaaluti ka torni muutmist pöörleva tantsupõrandaga saaliks või sinna kino rajamist.

Paksust Margareetast pidi saama uhke meremuuseum 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregatiks. «Ehitus aga venis ning olümpia raames linna külastanud spordihuvilistele avati vaid väike ajutine ekspositsioon. Kõigile külastajatele avanesid Paksu Margareeta tornis praeguseni tegutsev muuseum ja vaateplatvorm alles 1981. aasta aprillis,» rääkis muuseumi teadusjuht.

Tänaseks on Eesti Meremuuseum Paksu Margareeta tornis püsinud muutumatuna juba 34 aastat ning hoone ja ekspositsioon vajavad kaasajastamist. Selleks tarbeks kevadel väljakuulutatud Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursile laekus neli tööd.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seast leidub lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda.

«Žürii koguneb laekunud töid hindama augusti esimestel nädalatel ning siis selgub ka võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama,» sõnas ta.

Tagasi üles