/nginx/o/2010/11/15/467574t1h3ab5.jpg)
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm ütles, et 2007. aasta keskpaigast hakkasid Eestis kehtima lastega töötamisega seotud piirangud, kuid vabatahtlikele tugiisikutele need ei kehti.
Justiitsministeerium: vabatahtlikele piirangud ei kehti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõuniku sõnul on piirangute eesmärk tagada, et lastega pidevat läbikäimist eeldavatesse ametitesse ei pääseks tööle inimesed, kes on olnud süüdi mõistetud laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudes.
«Selleks on vastavate valdkondade tööandjatele ette nähtud kohustus kontrollida iga kord, kui nad uut töötajat palkavad, kas ta on sellistes kuritegudes süüdi mõistetud,» sõnas Tamm.
«Selleks peab tööandja tegema päringu karistusregistrisse, kus ta saab vastuseks lihtsalt «ei» või «jaa». Kui võetakse tööle isik, kel on seaduse alusel keelatud lastega töötada, saab tööandjat karistada rahatrahviga,» lisas ta.
Tamm märkis, et lisaks on selline taustakontrolli võimalus olemas lapsevanemal, kui tal on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi on olemas eelkõige juhul, kui laps viibib teise isiku järelevalve all seadusliku esindaja juuresolekuta – nt huviringis, trennis, lapsehoidja juures vms.
Lastega töötamise piirangud kehtivad nii erinevatele noorsootööga seotud asutustele (nt noorte püsi- ja projektlaagrid, noorteühingud), haridusasutustele (nt õpetajad, kasvatajad) kui ka sotsiaalteenuste osutajatele (nt lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad).
«Küll aga võib tekkida probleeme juhul, kui tegemist ei ole noorsootöö seaduse mõttes noortelaagriga, -projektiga vms või tegu on vabatahtlike tugiisikutega,» tõdes Tamm.
«Õigus sellist päringut teha inimese kohta, kellega laps järelevalveta kokku puutub, on igal juhul ka lapsevanemal. Lisaks on Eestis kohtuotsused avalikud ning igal inimesel on võimalik teha otsing kohtulahendite registris.»
Nõunik selgitas, et kehtivate piirangutega seoses on ministeeriumi analüüsi kohaselt peamiselt kaks probleemi.
«Esiteks, kas piirangud on piisavad ja katavad kõiki valdkondi, kus on vajalik lapsi kaitsta ning teiseks statistikaga seotud probleemid, et saada ülevaadet nimetatud piirangute täitmisest ja kasutegurist,» märkis Tamm.
Tamm lausus, et karistusregistri andmete avalikustamist ette nägev eelnõu on justiitsministeeriumis juba ettevalmistatud ja valitsuses heaks kiidetud, praegu menetleb seda riigikogu.