/nginx/o/2008/10/01/78589t1h4ca5.jpg)
Eile Pärnus reservväelaste õppekogunemisel loengut pidamas käinud kaitseväe juhataja Ants Laaneots ütles, et Eesti seadusandlus ei toeta riigikaitset ja selles liinis on väga palju valgeid laike.
Laaneots: seadused riigikaitset ei toeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil puudub valmidusseadus, mis reguleeriks, kuidas riik reageerib sellele, kui tõstetakse valmidusastmeid. Praegu riik järele ei tule, see tähendab, et ohu all on mobilisatsiooni korraldamine,» vahendab Pärnu Postimees Ants Laaneotsa sõnu.
Kaitseväe juht rääkis, et näiteks Soomel on spetsiaalne seadus, mis näitab ära riigi institutsioonide ja kohalike omavalitsuste ülesanded vastavalt valmidusastmetele.
Laaneots rääkis, et kaitseväel on mobilisatsiooni korraldamisel vaja ressursse. «Suur probleem on, kuidas rakendada sundkoormiste seadust. Kas tsiviilühiskond tuleb sellele järele, kui meil on mingit tehnikat, materjali, toitu või kütust vaja,» rääkis Laaneots ja lisas, et see osa on täiesti reguleerimata.
Kuna kaitsevägi seadusloomega ise ei tegele, on nad oma ettepanekud kaitseministeeriumile saatnud, kuid asi edeneb väga aeglaselt.
Maaväe ülem Urmas Roosimägi ütles, et reservõppekogunemist korraldades mängitakse läbi kõik need etapid, mis tuleb ette võtta mobilisatsiooni korral. Nii tulevad esile ka kitsaskohad.
Näiteks on ajateenistuse lõpetanud meestel on millegipärast tunne, et neil pole pärast seda riigi ees kohustusi.
«Aga seaduses on kirjas, et kuni kindla eluaastani on nad reservväelased, keda võib kutsuda õppekogunemisele,» ütles Roosimägi. Õppekogunemisele tulemata jäänud isikut võib karistada ja see on Roosimägi jutu järgi paljudele üllatus.
Seadus näeb ette, et inimene peab oma elukoha rahvastikuregistris registreerima. Et sanktsiooni selle tegemata jätmise eest pole, seda ei tehta.